- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
13.
Limpa ja mereröövlid / Viimsi suveteater
Andres Dvinjaninov
Autorid: Andrus Kivirähk, Andres Dvinjaninov
Lavastaja: Andres Dvinjaninov
Helilooja: Tauno Aints
Laulusõnade autor: Urmas Lennuk
Näitlejad: Tiina Tõnis, Lee Trei, Taavi Tõnisson, Anti Kobin, Andres Roosileht (kõik Nuku- ja Noorsooteatrist) ja Andres Dvinjaninov, Teele Viira, Alo Kurvits, Agnes Aaliste
Lisas Priit
“Definitsiooni järgi lastetükk, aga nii geniaalselt tehtud, et oma pissi- ja puuksunaljad leiavad üles nii erinevas vanuses lapsed, samas kui vanadele on ka igasugu kahemõttelist teemat hoolikalt sisse pikitud, mis kõvasti nalja teeb. Mitu korda plaksutati näitlejad lavale tagasi, kusjuures seda tegid lapsed vabatahtlikult :)
Mängiti 22.-28.augustini Viimsis Rannarahva Muuseumi hoovis - seal on üks vana traaler keset platsi, kus põhiturnimine käis.
Unustamatult head tegelased olid Lee Trei autosse-unustatud-kaisulooma rollis, viispluss!, ja muidugi Dvinjaninov ise Une-Matti rollis, poolhull soome aktsendiga padjamees, kes kasvatas patju, ja pajatas oma teooriat, et padjad teatavasti pole muud kui pahupidi pööratud kanad.
Teised olid ka head muidugi. Agnes Aaliste vastiku kimeda häälega pidevalt tänitava plikana (hea et ta Sky Plusis sellist häält ei tee :) Alo Kurvits tüütu röhkiva sugulase Limpana, Anti Kobin suure, targa ja julge venna Limmona, Andres Roosileht kohmetu tekina, Taavi Tõnisson ärakaranud padjast kaptenina. Ja TEELE VIIRA tegi koos kapteniga väga toreda lipaka lina rolli (ma ju räägin et pool teemat oli arusaadav ainult täiskasvanutele).
Tiina Tõnis mängis vanalinaeite, see oli ka ülihästi tehtud, meenutas "3 apelsini" kurja hiidnaist Creontat oma sajatamistega :)
Kui seda veel mängitaks, siis ma soovitaks kõigile, aga seda ei mängita enam. Kes nägi see nägi.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
14.
Lutsu kivi ja lutsukomm ehk saladuslik piibujutt
Tarmo Tagamets
gal maast leitud asjal on oma lugu. Kommipaber teab loo rääkida lapsest, kes tema kommi ära sõi. Kinda- ja sokipaar teavad rääkida loo emast ja isast, kes rääkisid mulle loo vanaemast, kes oskas neile öelda, kes kommi ära sõi. Vanaemast, kes kogus asju ja jutte kaugetest maadest ja nende inimestest. Neis juttudes on palju saladusi ja ilusaid tarkuseteri. Need on kaugete maade muinasjutud, kus räägitakse palju magusast ja muusikast. Lavastuse algmaterjalideks on eesti, läti, ungari, hiina ja meie vanaemade muinasjutud. Lavastaja/kunstnik: Tarmo Tagamets Mängivad: Markus Truup, Sander Soon, Siim Sareal, Kristi Kilgast, Merlin Hurt
Lisas cantabile 21.03.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
15.
Lutsukomm ja 200 vanaisa
Vahur Keller
Autor Miloš Mačourek Lavastaja Vahur Keller Kunstnik Kalju Kivi Muusikaline kujundaja Kaire Vilgats Tõlkija Leo Metsar Laval Tarmo Männard Kujutle sviitrit, kes sööb nuudleid, ja muutub sellest järjest pehmemaks ja soojemaks. Kujutle aias põõsa küljes võrsunud kahtsadat vanaisa, kelle kinnisideeks on kasvatada kapsaid. Kujutle lihasööjataime, kes sööb kalkunipraadidest tühjaks kogu linna; kaelkirjakut, kes saab koolis kohmakate kukerpallide eest hindeks vaid ühtesid, ning veetoru, kes laulab nii kaunilt, et kõik lausa peavad naeratama, isegi kui nad seda ei taha. Neid ja teisi hämmastavaid tegelasi kohtad fantaasiarikkas lavastuses, kus oma lemmiklugusid jutustab näitleja Tarmo Männard.
Lisas cantabile 29.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
16.
Metsakülad
Helle Laas
Rong sõidab ikka tsuhh, tsuhh, tsuhh, vagun järel likat-lokat. Oravakülas, Hundikülas, Jänesekülas, Rebasekülas, Karukülas juhib seekord rongi Siil. „Metsakülad“ on järg nukulavastusele „Tsuhh, tsuhh, tsuhh…“.
Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
17.
Metsik urisev õnn
Anne Türnpu
Raju rebimine tosinale käele, klaviatuurile, löökriistadele, kääridele ja 50 meetrile kangale. „Metsik urisev õnn” on mitutpidi lugu mitmetest lugudest. Me räägime sellest, kuidas ilma unenägudeta ärkvel olla, kuidas elada vahepeal tagurpidi ja muutuda kogemata ilusamaks. Seesama uriseja meie pealkirjas läheb uurima, miks loome miskit tehes palju rohkem, kui ise alguses näeme: kui pisarad ja naer on mähitud sama kanga sisse, ei olegi vaja rohkemat, et see ellu ärkaks. Autor ja lavastaja ANNE TÜRNPU (külalisena) Dramaturg MARION JÕEPERA (külalisena) Kunstnik ROSITA RAUD (külalisena) Muusikaline kujundaja ja helindaja REIGO AHVEN (külalisena) Subtiitrite autor ja kirjutaja HELENA LÄKS (külalisena) Mängivad KADRI KALDA, KATARIINA TAMM, KATRI PEKRI ja LAURA NÕLVAK
Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
18.
Mis on jõulud?
Maria Usk
Jõululavastus lastele. Lugu saab alguse ühel talveõhtul, kui väike Mariel küsib ema-isa käest, et mis need jõulud tegelikult on? Ema ja isa seletavad teineteist täiendades, et jõulud on siis, kui me kaunistame jõuluehetega toa ära, ja siis, kui me paneme sussid aknalauale, et päkapikud võiksid üllatusi tuua, ning siis, kui teeme piparkooke ja saame kingitusi. Ema ja isa lisavad, et küll Mariel sellest ise aru saab, kui jõulud päriselt käes on. Nii näemegi selles loos jõuludega seotud asjade toredaid tegemisi: kuidas sünnivad jõuluehted, mis elu elavad sussid ning mis toimub piparkoogimaal. Loo lõpus saab Marielile selgeks ka see päris õige jõulutunne – et see saab tekkida siis, kui oleme kodus koos oma kõige kallimate inimestega – oma perega.
Lisas sonic
“Lihtsalt SUUREPÄRANE! Viimase aja kogemused NUKU teatriga on sellised, et lapsed hakkavad etenduse ajal nutma. Pingutatakse selliseid dramaatilisi kohti, vanemate surma, veidralt hirmutavaid mammutikorjuseid jms.
Aga "Mis on jõulud?" on lihtsalt imeline, armas, suurepäraselt kirjutatud ja mängitud etendus. See on küll mõeldud noorematele, aga samas ei ole oma olemuselt tingimata "titekas", sest on nii huvitavalt visuaalne ja auditoorne, et ka täiskasvanu jääb lummatult vaatama.
Tõtt-öelda polegi ma sellist asja ammu näinud, kus ei efektitseta helida ja valgusega mitte selle pärast, et need võimalused on olemas, vaid kõik nad teenivad väga õiget eesmärki ja tunduvad kõike muud kui punnitatud.
Tõsiselt armas etendus. Au ja kiitus selle geniaalsuse eest nii autor Maria Uskile kui ka Doris Tislarile ja Karl Sakritsile, kes seal mängisid.”