7.2 17 hindajat

Prints ja kerjus
Andres Puustusmaa

Mark Twaini põneva noortejutustuse ainetel loodud ooper räägib kahe poisi uskumatutest seiklustest. Ühel ja samal päeval sündinud Walesi troonipärija Edward Tudor ja Londoni kerjuspoiss Tom Canty on sarnased nagu kaks tilka vett! Edward unistab vaheldusrikkast elust vabaduses, kus keegi teda ei käsuta ning Tom tahaks üle kõige maailmas nautida külluslikku eluviisi, kus pole puudust maiustustest ega kuninglikust meelelahutusest. Nad kohtuvad juhuslikult ja vahetavad riided ning… ka elud? Karmis tegelikkuses, kus ähvardavad Londoni pimedatel tänavatel varitsevad mõrtsukad ja keerubid ning lossis, kus petturite pea kohal ripub halastamatult timuka kirves, õpitakse tundma üksteise elude pahupoolt. Pöörased seiklused, milles kummagi poisi elu ripub sageli juuksekarva otsas, viivad Tomi ja Edwardi taas kokku ning nende saatuse otsustab küsimus, mille vastust võib teada ainult päris prints… Estonia laval kehastavad peategelasi Tallinna Linnateatri noored näitlejad, kaksikud Märt ja Priit Pius. Priit Pajusaar / Mark Twaini jutustuse ainetel Aapo Ilvese libreto ja dramatiseering Maailmaesietendus Rahvusooper Estonias 26. jaanuaril 2013 Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Andres Puustusmaa Koreograaf: Elo Unt (Eesti Tantsuagentuur) Kunstnik: Ingrid Proos Valguskunstnik: Anton Kulagin Orkestreering: Tõnis Kõrvits / Rasmus Puur Koreograafi assistent: Üüve-Lydia Toompere Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks

Arvustused

“Mark Twaini jutustus „Prints ja kerjus“ või selle ainetel tehtud filmid meenutavad paljudele nende lapsepõlve, nii ka mulle. Seetõttu läksin huviga meie edukate Eurovisiooni-laulude kirjutajate poolt noortele (alates 10. eluaastast) loodud muusikali vaatama. Ilmselt ei mõju Mark Twaini nimi tänastele teismelistele sellise magnetina kui omal ajal minule, Priit Pajusaare-Aapo Ilvese nimi toob aga täna saalid täis.
Kavalehel ja reklaamidel on teost nimetatud küll ooperiks, kuid selline žanrimäärang pole just kõige õigem, termin 'muusikal' iseloomustab seda tunduvalt paremini.

Lavastaja Andres Puustusmaa on osanud tüki lavale tuua just teismelistele arusaadavas võtmes, actionit jätkub kuni etenduse lõpuni, veidi kisub tempot maha vaid teise vaatuse vanglastseen. Lava on enamuse ajast tegelastega täidetud, mulje ülerahvastaatud Londoni agulist ja priiskavast-sagivast õukonnast on üsna tõesed. Kunstnik Ingrid Proos on loonud kergesti muudetava ja selgelt mõjuva lavakujunduse, mis sekundiga võib muutuda prügihoovist kuningalossiks ja vastupidi. Pilkupüüdvad on kuninga õukonna kostüümid, kunstnik on neid luues lähtunud ajaloolistest rõivastiilidest segades neid kaasaja mallide ja materjalidega. Punkti panevad neile kõrged rokokoo-parukad fantaasiarikaste kaunistustega.



Lavastuse vaieldamatuteks staarideks on Priit ja Märt Pius (kerjuspoiss Tom ja prints Edward), kes vaatamata oma tagasihoidlikule lauluoskusele oskavad laval oma näitlejasarmi eksponeerida ja end publiku lemmikuks mängida. Õnneks on helilooja sellega arvestanud ja muusikaliselt keerulisemad partiid kirjutanud professionaalsetele lauljatele. Puudust jäin tundma meeldejäävast meloodiast, hitist, mida peale etendust koduteel olles ümiseda oleks võinud ja ehk raadio Elmar oma reperturaari valiks.



Kaksikute fenomen töötab täiega ja ega kindlale veendumusele, kes on kerjus ja kes prints, kumb on Priit ja kumb Märt, on publikul raske jõuda.
Oma osa etenduse õnnestumisel on kindlasti ka Aapo Ilvese vaimukatel tekstidel, mida küll aeg-ajalt tuleb lava kohal olevalt tabloolt lugeda (ehk aitaks helipuldi oskuslikum kasutamine). Toredate osatäitmistega jäävad meelde Jassi Zahharov kerjuspoisi isa ja kuningana, Juuli Lill Tomi emana ja Märt Jakobson kereka lordprotektorina. Kõige ilusamad viisid on helilooja kirjutanud Janne Ševtšenkole (Jane), kes neid ka meisterlikult ja silmapaistva naudinguga esitab.

Etenduse lõppedes saab lisaks Piusi-poistele suurimate ovatsioonide osaliseks ka dirigent Risto Joost, mis on veidi üllatav seetõttu, et poleks osanud arvata peamiselt lastest koosneva publiku oskust hinnata dirgendi tööd.

Estonial on läinud korda tuua ooperiteatrisse saalitäite kaupa noori, loodetavasti leiavad neist paljud tee sellesse majja ka hiljem, siis juba mõnda päris ooperit vaatama. Seda asjaolu peangi kõige suuremaks õnnestumiseks.”

08.02.2013 08:18 - Toomas Zupping
Hinnang arvustusele:
  +2   -0
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
Loe Andres Puustusmaa Prints ja kerjus arvustusi (review)Otsi Google abil: andres puustusmaa prints ja kerjus (review)