Kuus Hernest - Kuus Hernest kohvik restoran vedas alt - Arvustus.com arvustused

“Läksin Kuude Hernesse positiivse meelestatusega, sest "uus ökokohvik" lihtsalt kõlab valemina, mis ei saa valesti minna. Öko kipub olema teadlikumate toidunautlejate märksõna, kohvik tähendab juba ammu restorani ja "uus" tähendab, et püütakse asju teha veel paremini kui senised seda teevad.
Olin samades ruumides asunud ökopoes ka omal ajal sage külaline, nüüd on see seal kadunud ja asemele tekkiski see sama Kuus Hernest.

Väljast leiab õige koha kergesti üles, esiteks asub see Herne tänaval nr 6, mis jääb hästi meelde tänu kohviku nimele ning teiseks on silt kenasti nähtaval.


Sisse astudes vaatab esmalt vastu lett, mille peal paar juhuslikku toodet, sh pudel kasemahla, mida kohe ka tellisin. Alaealise teenindaja seljataga üleval ääres oli madaluke tahvelsein, millele olid kriidiga kirjutatud pakutavate roogade nimed. Neid oli äkki 6 tk, neist kaht ei olnud.


Letist paremale keerates jõuab laudadega restoraniosasse, aga selleks ajaks hakkas (märtsikuus) juba külm. Jah, ruumid olid väga jahedad ja tekitasid tunde, mis oli kaugel õdususest. Nii saigi esmalt kohe kann teed võetud.


Tõtt-öelda oli instinkt peale kesise menüü ja jahedate ruumide nägemist sealt kohe sääred teha, aga teades, et sellise kogemusega ma sinna tagasi ei lähe ja olles siiski kuulnud, et tegemist on normaalse kohaga, otsustasin ka toitudele võimaluse anda.

Millegipärast ootasin, et peedisalat kitsejuustuga on küpsetatud juustuga (ilmselt selle pärast, et mujal see alati seda tähendab), aga see pole iseenesest viga, sest teha võib kitsejuustu-peedisalatit küll väga mitmel moel. Probleem oli hoopis selles, et see nägi välja väga igav ja maitses sellele vastavalt. Nagu hunnik lehti, väga vähe kitsejuustukuubikud ja vähe peeditükke. Need ei moodustanud mitte mingit uut liidetavate summat ja maitsekombinatsiooni.


Pasta suitsusingi ja küpsetatud köögiviljaga oli selline, nagu juhtub vahel kodus kui toit välja ei tule. Tahaks öelda, et kodune, aga ka kodus ei oleks sellega päris rahul, tahtes sellega hakata edasi töötama, et sellel mingi maitse ka oleks. Kütsin sinna oliiviõli sisse, et veidigi toidu moodi oleks. Lihatükid olid mõned mingid kuivanud servad, mis üle jäid. Ülivähe oli juurvilju ja kastre sootuks puudus, lihtsalt keedetud makaronid. Nomaeitea.


Lastepraadi, mingit universaalset kartuliputru vms polnudki.

Jama on selles, et kokku läks kahepeale süües 27 euri. See on juba päris restorani hind, aga külmas ruumis algaja teenindaja ja esimest päeva kokkava kohaga ei ole see mingil juhul õigustatud. 10 euri puhul poleks ma ehk nii kuri olnudki, kuigi teine mure on selles, et hoolimata kahepeale 3 toidu võtmisest läksime peale seda sööma, sest kõht oli tühi. Ausalt öeldes kirusin terve päeva ja õhtu seda kogemust ja halba otsust vastupidiselt instinktile seal ikkagi kõik lõpuni proovida. Ma tõsiselt lootsin, et mulle seal meeldib ja olen kohas väga pettunud. On näha, et perenaine (kes ta muu oli) tegi asja südamega ja tahtis parimat, aga kahjuks ainult tahtmisest ei piisa, peab päriselt ka kõik komponendid hästi ära tegema. Ja ruumi ära kütma.”