Sueño y silencio (2012) - Arvustus.com arvustused

Sueño y silencio (2012)
Jaime Rosales

Filmis UNISTUS JA VAIKUS on väga palju sellist, mida vaatajale ei näidata. Pea igas kaadris on midagi (olulist), mis jääb kaamerast välja. Näeme stseenikesi ühe perekonna elust. On ema, kes õpetab lastele hispaania keelt. On isa, kes püüab majaks ehitada oma visiooni. On kaks õde, kes mängivad mängu, milles on kass-detektiiv. On vanaema ja vanaisa, kellega saab metsa või kalale minna. Režissöör ei näita aga vaatajale õnnetust, mis röövib perekonnalt ühe tütre. Kaotus on ootamatu (nagu enamasti), kuid seda teravamalt see kohale jõuab. Film nõuab vaatajalt kannatlikkust. Näiteks matuse stseen on üks (jah, see on kuri sõna, aga) tüütumaid, mida näinud olen, kuid samas ka üks mõjusamaid. Kirstu hauda asetamist näidatakse kaugelt ja tervenisti, kõik tundub kohati mõttetult veniv, kuid kui hakata detaile ja inimesi tähelepanelikult jälgima, ärkab stseen ellu – nii tõeline ja realistlik on see. Lähedase kaotusest on raske üle saada. Hakkad sammhaaval juba harjuma, et tähtsat inimest enam ei ole. Kuni saabub jõudehetk. Meenuvad armsadilusad hetked lähedase seltsis. Ja siis jõuab kohale, et nüüd ongi temast alles vaid mälestused. Enam mitte kunagi ei saa seda inimest näha ega kallistada, enam kunagi ei ütle ta midagi, mis järele mõtlema paneb, enam kunagi ei naera temaga millegi täiesti tobeda üle. Lähedase kaotusvalu pigistab hinge ja hakkab lohutamatult kurb. Filmis UNISTUS JA VAIKUS on see puuduolek kogu aeg tunda. „Aga lõpuks saabub hetk, kui suudad kadunukesest nutmata rääkida. See hetk saabub kindlasti, kuigi arvad, et seda ei juhtu,” õpetab tüdruku vanaema. „Elu läheb edasi ja lein hajub.” UNISTUS JA VAIKUS on ideaalne linateos, millega nõudlikuma, nn festivali- või kunstifilmiga tutvust teha. Lavastaja Jaime Rosales toob vaatajateni loo leinast ja sellega hakkama saamisest tavatuid vaatepunkte kasutades, kuid (ja võib-olla just seepärast) ei tohiks see kedagi külmaks jätta. Tuleb vaid natuke pingutada: sundida end hoolega kummalisi ja esmapilgul seosetuid stseene jälgima ja mitte laskma oma mõtetel end kinosaalist välja kanda. Hiljemalt filmi keskel tasub vaev end juba ära. Kaisa Karu Eestikeelne pealkiri: UNISTUS JA VAIKUS Lisas Marge-Elin Roose 23.11.2012