- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
The Man From U.N.C.L.E. (2015)
Guy Ritchie
Vahel juhtub ka seda, et suurimad vihavaenlased peavad omavahel koostööd tegema. Nii on sunnitud ameerika spioon Napoleon Solo (Henry Cavill) ning nõukogude spioon Illya Kuryakin (Armie Hammer) külma sõja ajal jõud ühendama, et aatompomm väga valedesse kätesse ei satuks. Lisas Kaupo LiivPRO
25.08.2015
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
“Guy Richie omas headuses. Film oli rohkem "üle võlli" ja stililiseeritud kui näiteks Lock, Stock and Two Smoking Barrels või Snatch, kuid seejuures oli lugu (mille eesmärk paistis lihtsalt näidatavale möllule mingi raamistiku pakkumine olevat) üsna nõrk. Samas antud puudus ei paistnud mind isiklikult sugugi häirivat - võtan seda kui märki, et kogu film oli oma eesmärgis ja terviklikkuses kindel ning oli seejuures omas nishis hästi õnnestunud teos.
Räägiksin eraldi veidi soundtrackist, mis oli erakordselt hästi kokku pandud ja ära kasutatud.
Guy Richie osutab alati enda lavastatud filmide muusikalisele poolele rohkem tähelepanu, kui vaataja tänapäeval ehk harjunud on, aga näiteks Sherlock Holmesis oldi jäädud pisut laisaks, lastes põhiliselt ainult üheainsa põhimotiivi erinevaid variatsioone, mis lõpuks ennast veidi liiga vägivaldselt vaataja ajju sisse graveerisid. Kontrastiks, Snatchi ja Rocknrolla soundtrackid teevad silmad ette ka paljudele põhjalikult produtseeritud stuudioalbumitele.
Man From U.N.C.L.E. kasutas samuti (sarnaselt Sherlock Holmesile) omanäolisi muusikalisi peamotiive (kusjuures sellise helikeelega, mida praeguseks juba traditsiooniliselt seostatakse Külma Sõja ainestikuga), kuid oli tunduvalt varieeruvam ja märkimisväärselt osavamalt ekraanil toimuvaga sobivalt sünkroniseeritud - nii hästi, et on isegi eraldi väljatoomist väärt.
Lisaks kasutati ka mitte-originaal teoseid (paljastuseks, Nina Simone on siinkirjutajale väga meeldiv artist :) ).
Kokkuvõtteks, äratuntuavalt "guyrichilik" film (ilma talle meelepärase cockney-Londoni vaatenurgata), stiilne, humoorikas, kerge ning meelelahutuslik vaatamine. Soovitan.”