- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
127.
Rahatuulutaja
Diana Klas, Kerttu Rakke
Tema vanaema oli ENSV teeneline kunstnik. Tema isa on maaimakuulus dirigent. Tema esimese nuku kinkis talle Muslim Magomajev, esimese taskuraha andis Gustav Ernesaks. Ta on esinenud üle 25 aasta – teatrites, varieteedes, kontserdisaalides, külakultuurimajades, televisioonis... Tal on neli tätoveeringut. Tal on kolm last. Ta on seltskonnaajakirjanduse «lemmik».
Ta on DIANA KLAS.
Lisas bergeenia 23.01.2013
“Lugema asusun eelarvamusega kuid Diana elu on siiski nii kaasahaarav olnud kõige oma seinast seina emotsionaalsuse, karisma, seikluste ja elukäikudega. Raamatu asusus ja siirus on hinnatavamaid omadusi. Miski ei tundunud võlts. Rakke osa jääb küsitavaks, sest sellises tavakeele stiilis oleks Diana ka ise suutnud oma raamatu sisu kirja panna. ”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
128.
Rakverlase ristteedelt. Mälestuskilde 1934–1960
Vello Ederma
Nende kaante vahele on talletatud ühe eesti perekonna teekond läbi kahekümnenda sajandi. Üks paljudest. Elulugu, mis seotud Eesti traagilise ajalooga. Taustaks sündmused, milles osales ja kannatas terve eesti rahvas ja Eesti riik. See raamat räägib Vello Ederma lapsepõlvest Eestis, 1944. aasta sügisel uue Nõukogude okupatsiooni hirmus kodumaalt põgenemisest, Tšehhi põrgust, Saksamaa põgenikelaagrist, 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse jõudmisest ning noorusest Ameerikas. Vello Ederma lõpetas seal edukalt George Washingtoni ülikooli, temast sai USA armee vastuluureohvitser. „Rakverlase ristteedelt. Mälestuskilde 1934–1960” on V. Ederma mälestuste I osa. Tema juhtivast tegevusest Ameerika Hääles, võitlusest Eesti iseseisvuse taastamise ja NATOga liitumise eest saame lugeda tema mälestuste II osast.
Lisas cantabile 29.07.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
129.
Rudolf Tobias. Kirjad
Vardo Rumessen
Käesolevas kogumikus on avaldatud kõik meieni säilinud Rudolf Tobiase kirjad, mis on kirjutatud ajavahemikul 1896 kuni 1918. Kahjuks on suur osa kirjadest läinud aja jooksul kaduma või on raskesti kättesaadavad, mille tõttu paljude kirjade originaalide asukoht on kahjuks teadmata või on allikviited puudulikud. Enamus nende originaalidest asuvad Tartu Kirjandusmuuseumis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ning Eesti Riigiarhiivis Tartus. Kogumikust on välja jäetud mitmesugused sünnipäevade- ja jõulupühade õnnitlused, samuti pöördumised rahaliste toetuste saamiseks. Kuna Tobiase koduseks keeleks oli saksa keel, siis on osa kirju kirjutatud gooti kirjas saksa keeles, mis on käesolevas väljandes tõlgitud eesti keelde. Eestikeelsetes kirjades on tehtud vajalikud ortograafilised parandused lähtuvalt kaasajal väljakujunenud tavadest. Kohati on Tobiase käekiri raskesti loetav, sageli ka arusaamatu, millised kohad on tekstis märgitud nurksulgudesse. Kahjuks puuduvad mitmetel kirjadel kuupäaevad ning need on dateeritud ligikaudselt kirja sisust lähtudes. Tobiase kirjades avalduvad helilooja selged kunstilised põhimõtted, tema sihikindlus, aga samuti ka elusraskused, millega ta pidi võitlema Saksamaal elades pärast kodumaalt lahkumist 1908.a. Eesti professionaalse muusika rajaja ja selle esimese väljapaistvaima esindaja Rudolf Tobiase kirjad on kahtlemata oluliseks täienduseks Eesti muusika ajaloo tundmaõppimisel.
Lisas Marge-Elin Roose 03.10.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
130.
Ruja: Must ronk või valge vares
Igor Garšnek
See on lugu ansamblist Ruja, kes oma 17 tegevusaasta jooksul tõusis eesti rockmuusika legendi staatusesse. Pea katkematu publikumenu tagasid bändile nii Rein Rannapi loomefantaasia, Urmas Alenderi karismaatilisus, Jaanus Nõgisto impulsiivne esinemislaad kui ka mitmetähenduslikud laulusõnad. Palju muudki veel.
Lisas Therg 16.01.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
131.
Savisaar: Tujukas mängur
Tuuli Koch
Müütiline, vaieldamatult Eesti poliitika üks kõige karismaatilisem mees Edgar Savisaar on suutnud luua enese ümber aura, mis teeb ta ühelt poolt nii meie kõigi omaks ja teisalt äärmiselt tabamatuks, mõistetamatuks. Mis on Savisaar nõrkus? Võim või sellest ilma jäämine või hoopis mõttetruudusetud naised? Juba 90ndate algusest lisaks riigi võimutäiusele oma enese isiklikku võimuriik looma asunud Savisaare elu on olnud täis kirge – pidevad luuremängud Eesti poliitikas ja inimhingedes on ta tänaseks viinud seisu, kus Hundisilmal ei paku toitu Vilja Savisaar, vaid valitud külalistele serveerib keegi nõunikest. Tema ümbert on kadunud vanad võitluskaaslased ja jäänud on vaid mälestus hiilgeaegadest. Savisaar on keerukalt lihtne: pelgab arste, solvub altvedamise järel, saadab riukalikke sms-e, vajab armastust ja hoolt. Ta on truu ja abivalmis nende vastu, kes talle oma töö ja olemisega abiks olnud. Aga kui palju neid on alles jäänud? Sest võimumäng on julm. See on raamat Edgar Savisaarest kui inimestest, mitte lihtsalt poliitikust. Kuigi poliitika ja võim ongi tema elu. Mees, kes hullutas naisi oma sümpaatse oleku, lokkis pea ja erudeeritusega juba noorpõlves, tõdes juba plaanikomitee aegu „Mehi tuleb valida mõistuse, mitte ilu järgi“.
Lisas adonis 12.05.2011
“Kuigi Keskerakonda ma iial ei valik ja Savisaare poliitilised mängud on mulle vastumeelsed, ei kõhelnud ma hetkegi selle raamatu otsmisel. Tegemist on ikkagi eriliselt tähelepanuväärse inimesega, kes kedagi külamaks ei jäta. Armastad või vihkad.
Koch annab raamatus Savisaare elukäigust, otsustest ja tema elu mõjutanud sündmustest hea ülevaate. Raamatut on raske käest panna, loeks nagu seiklusjutte maalt ja merelt, ehkki kõik toimub siinsamas, meie ümber.
Vaid raamatu maht teeb muret, 188 lehekülge just palju ei mahuta, aga teada tahaks oh-kui-palju veel.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
132.
Sillad üle piiride
Laine Randjärv
Raamatus „Sillad üle piiride” näeb esmakordselt ilmavalgust mahukas käsikirjaline materjal – kahe kirjavahetuse lood. Need on Tuuduri ja tema abikaasa Lonni Vettiku kirjad aastatest 1955–1956, ajast, mil Vettik oli Siberi vangilaagris, samuti ilmub mõttekaaslastest koorijuhtide Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe kirjavahetus aastatest 1959–1975. Kirjad on ületanud ja ületavad nähtavaid ning nähtamatuid piire – olgu siis geograafilisi, maailmavaatelisi või seisuslikke. Lugejat ootab ees palju tuttavlikku ja armsat, aga ka ehmatavat ja üllatavat. Siin on teateid koorijuhtidest, võimukandjatest, loovisiku võimalustest või võimatusest end repressiivajastul teostada, karmidest oludest vangilaagris ja kultuurirahva keerdkäikudest Nõukogude anneksiooni aastatel. Lisaks kirjavahetustele ilmub raamatus ülevaade eesti loovisiksuste kirjavahetuste senisest avaldamisest Eestis. Intervjuud Kuno Arengu, Ants Üleoja, kunagise dissidendist-õpilase Ahto Liiki ning omaaegse Tartu linna kultuuriosakonna juhataja Elvi Alekandiga lõhuvad piire veelgi. Peatükk „Vaimne repressioon ja kohandumine” paotab ukse seni vaikimisi ülelibisetud tabuteemasse: kollaboratsionismi ja kohanemise vahekorda Nõukogude võimu ajastul ning eesti koorirahva hakkamasaamisse pealesurutud olustikus.
Lisas Marge-Elin Roose 01.11.2012