- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
73.
Amadeus
Andres Lepik
Mozarti eluloost läbi tema kaasaegse helilooja Antonio Salieri silmade jutustav lugu räägib sellest, kuidas me ise enda sees geeniuse hävitame. Sajanditevanused legendid ja intriigid, mis puudutasid ajastu andekaimat heliloojat Mozartit ja tema dramaatilist elukäiku, on köitnud inimesi aastasadu ja tegelik tõde on läinud koos tema kaasaegsetega hauda kaasa. Peter Shafferi nägemus toob Mozarti ja Salieri kauni muusika saatel salapärased intriigid lavalaudadele. Osades: Indrek Sammul, Martin Mill, Merilin Kirbits, Arvi Mägi, Aarne Soro, Margus Vaher, Peeter Jürgens, Arvo Raimo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Andres Oja, Janek Vadi, Kadri Lepp.
Lisas laurent 13.11.2011
“Njaa, mul on väga kahju, aga see lavastus on kehv ja midagi pole teha. Tõtt-öelda on seal vaid vähesed asjad head ja kõik ülejäänu ongi kehvake. Hea on Indrek Sammul, kes on lihtsalt nii tugev näitleja, et ta ei saa laval märkamatuks jääda või oma rolliga särada. Kahjuks oli talle külge poogitud mingi veider aktsent. Eks see pidi itaalia oma olema, sest Sammul mängis Salieri't ja seega itaallast. Aga las ma ütlen teile kohe ära, et itaalia aktsent see polnud ja etendusele, ega ka Sammuli rollile sugugi abiks polnud. Selle katsendi kasutamine oli tobe mõte.
Edasi kaks teadustajanaist, kellel peas sellised parukad, millega tavaliselt Mozartit kujutatakse. Üks oli Triinu Meriste, teist ei tea. Siin oli probleem selles, et see kaksikroll oli väga-väga kummaline asi, enamjaolt mõttetu. Kui hädasti mingit sedasorti teadustajat lavastajal vaja oli, võtnud siis vaid ühe (Meriste), aga see, et kaks inimest veidraid sõnu kordavad, ei tule asjale sugugi kasuks. Ma isegi hakkasin kahtlustama, et äkki oli vaja mingile töötule näitlejale roll tekitada, et ta raha saaks... ei tea. Tegelikult oli kahju, et Triinu Meriste, kes on väga andekas näitlejanna, sellise rumala rolliga pidi leppima.
Tüki pealkiri on küll "Amadeus", aga loo peategelane on siiski Salieri. Mozarti rolli teeb Martin Mill ja mul oli omamoodi huvitav näha, et talle seda parukat kordagi pähe ei pistetud. Miks peakski, tal on lahe lokiline pea endal võtta. Milliga on lood kahetised. Kohati oli ta väga hea, ehk kõigis kohtades, kus ta oli tõsine. Ning kõigis kohtades, kus ta pidi näitama Mozartit kui pisut kreisit komejanditajat vms, oli rohkelt ülepakutud ja ei tulnud eriti välja. See tulnuks teisiti lahendada. Üldiselt mulle lavalt hüsteeritsemist ja sitajuttude rääkimist vaadata ei meeldi, mis võib ka olla põhjuseks, miks mõned stseenid nii halvad tundusid. Ilmselgelt on Millis ohtralt potentsiaali ja ta on juba praegu hea näitleja, lihtsalt lavastajal tulnuks temaga koostöös need hüsteerilisemad stseenid veidi ümber töötada, temale sobivamaks.
Etenduse algus oli pikk ja venivaks jäi lugu kogu etenduse vältel. See kestis rahulikult 3h, aga oleks saanud kahe tunniga ilusasti hakkama. Ka Ugala näitlejad oleks saanud varem koju tagasi sõitma hakata.
Etenduse lõpu 15 minutit ma tahtsin juba väga saalist väljuda. See läks ikka päris käest ära ning kui näitlejad pärast lavale tulid oma aplausi kätte saama siis... noh, ma ei tea kindlalt väita, aga olen ometi üsna veendunud, et Sammulil oli natuke häbi kõige selle pärast ja ta tahtis kiiresti kardinate vahele põgeneda. Kõik kolm korda, ta ei nautinud aplausi, see oli selge.
Ma ei tea, pettumus täielik. Arusaamatus suur.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
74.
Homme näeme
Priit Võigemast
Dramaturg: Maria Lee Liivak. Kunstnik: Mihkel Ehala. Mängivad: Piret Kalda, Allan Noormets, Andres Raag, Kalju Orro, Margus Tabor ja Mart Toome. "Homme näeme!" lõppeb tööpäev kolleegide seas, kes hommikul uuesti kohtuvad proovisaalis ja õhtul etendusel, või miks mitte kontoris, büroos, poes, töökojas. "Homme näeme" on fraas tihedasti suhtlevate inimeste vestluses, kelle elud ja lood on omavahel juba nii põimunud, et mine võta kinni, oli see Andrese, Marguse või hoopis Kalju tragikoomiline lugu, mis ükskord kohvipausil jutustati. "Hommikul näeme" on lohutuseks lapsele, kes ei julge üksi pimedas magama jääda. Alati on "homme", tuleb uus hommik, aeg annab arutust, hommik on õhtust targem. Jääb lootus, et homne harutab juhtme lahti. See on, mis trööstib ja tekitab turvatunnet – see, et mis täna ka ei juhtu, homme võib kõik veel paraneda. Küll aga omandab fraas "homme näeme" näiteks hüvastijätuna hoopis teistsuguse värvingu viiekümneaastase inimese suus kui elu põletavate kahekümneste vestluses. Esietendus: 26.03.2010.
Lisas dilbert 06.09.2010
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
75.
Janu
Andres Noormets
Autor: Martin Algus. Osades: Ago Anderson, Kaili Närep, Lii Tedre, Helle Kuningas, Liis Laigna, Lauri Kink, Ahti Puudersell, Sten Karpov. Midagi juhtub ühe mehega, kellel on kõik olemas – töö, kodu, naine, lapsed, raha, positsioon… Ta laseb oma olevikust lahti ja läheb kuhugi mujale. Ei, see pole “Meeletust” tuttav maaleminek. See on teekond maakera sisemusse.
Lisas trulla 09.09.2010
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
76.
Augustikuu
Priit Pedajas
Ühel suvelõpul toob suure perekonna eri põlvkonnad koju kokku teade, et isa on salapärastel põhjustel teadmata kadunud. Ema juurde, hooletusse jäetud Oklahoma maamajja tulevad kolm täiskasvanud tütart koos oma abikaasade või elukaaslastega. Kõigil on kaasas oma probleemid, mineviku, oleviku ja tuleviku umbsõlmed, mida aastaid varjatud, kuid neil murrangupäevadel enam enda ja teiste eest salata ei suudeta. Osades: Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann, Anti Reinthal.
Lisas laurent 29.11.2010
“Mitu korda meenus etenduse jooksul "Eesti matus". Mitte et Augustikuu oleks automaatselt "Ameerika matus", aga seal on mingeid sarnasusi.
Paaris kohas venis lugu hirmsasti, ajas juba haigutama, aga üldiselt oli tükk hästi lavastatud ja välja mängitud ja hea tempoga. Ita Ever on muidugi võimas!
Aga mulle ei meeldi, et laval suitsetatakse, ja et see suits tuleb kõik saali. Ei tubakas ega kanep.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
77.
Viies kolonn
Ingo Normet
See on eksimatult Hemingway: traagiliselt, naljakalt ja kirglikult põimuvad spiooni- ja armastuslugu. Madridis pulbitseb elu ja sõda, kõrtsid, äritsemine, eri leerides kirju rahvusvaheline seltskond. Sõda on jube töö, aga mõnele mehele ka Suur Üritus, mille eesmärk pühitseb abinõu. Kuid Üritus neelab oma sõduri. Unistust armastusest ja „tavalisest“ elust naise ja laste keskel mererannal ei saa pühendunud mees enam järgida: kooselust sõjaga ei ole väljapääsu. Oma armastuse päästmiseks tuleb … sellest loobuda, laval seisab armunud sõjamees silmitsi valikuvõimatusega, paratamatusega. Osades: Raimo Pass, Merle Palmiste, Marta Laan, Maria Klenskaja, Martin Veinmann, Sulev Teppart, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Mari Lill, Tõnu Aav, Hendrik Toompere jr jr, Mihkel Kabel, Roland Laos.
Lisas laurent 13.11.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
78.
Vihmamees
Georg Malvius
Neli Oscarit võitnud filmiversiooni (aastast 1988) kaudu, milles peaosi kehastasid Dustin Hoffmann ja Tom Cruise, laia maailma läinud lugu jõudis 2008. aastal ka teatrilavale. Londoni esmalavastuses mängis menukalt üht peaosadest veel üks filmistaar – Josh Hartnett. Kuigi võib arvata, et Vihmamehest rääkiv film on jätnud oma jälje igaühele, kes seda kunagi vaatama juhtunud, tuletame siiski meelde, millega tegu. On ärimees Charlie Babbit, enesekeskne ja isekas tüüp. Oma isa surmas ja sellega kaasnevas soliidses pärandis näeb ta eelkõige päästerõngast oma makseraskustele. Ootamatult aga selgub, et kogu raha on isa pärandanud hoopis teisele pojale, Charlie vennale, kelle olemasolu oli viimasele olnud siiani peaaegu et saladuseks. Järgmine ja veelgi suurem ootamatus aga seisneb asjaolus, et vend Raymond pole üheski mõttes tavaline inimene: tegu on autistiga, kelle aju suudab vaevata salvestada keerulisi tekste ja numbrikombinatsioone, kuid kes on abitu kõige lihtsamates igapäevatoimingutes. Algab kahe venna vaevaline, ühtaegu naljakas, nukker ja liigutav teekond teineteiseni.
Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012