Draama - Arvustus.com arvustused

“Njaa, mul on väga kahju, aga see lavastus on kehv ja midagi pole teha. Tõtt-öelda on seal vaid vähesed asjad head ja kõik ülejäänu ongi kehvake. Hea on Indrek Sammul, kes on lihtsalt nii tugev näitleja, et ta ei saa laval märkamatuks jääda või oma rolliga särada. Kahjuks oli talle külge poogitud mingi veider aktsent. Eks see pidi itaalia oma olema, sest Sammul mängis Salieri't ja seega itaallast. Aga las ma ütlen teile kohe ära, et itaalia aktsent see polnud ja etendusele, ega ka Sammuli rollile sugugi abiks polnud. Selle katsendi kasutamine oli tobe mõte.
Edasi kaks teadustajanaist, kellel peas sellised parukad, millega tavaliselt Mozartit kujutatakse. Üks oli Triinu Meriste, teist ei tea. Siin oli probleem selles, et see kaksikroll oli väga-väga kummaline asi, enamjaolt mõttetu. Kui hädasti mingit sedasorti teadustajat lavastajal vaja oli, võtnud siis vaid ühe (Meriste), aga see, et kaks inimest veidraid sõnu kordavad, ei tule asjale sugugi kasuks. Ma isegi hakkasin kahtlustama, et äkki oli vaja mingile töötule näitlejale roll tekitada, et ta raha saaks... ei tea. Tegelikult oli kahju, et Triinu Meriste, kes on väga andekas näitlejanna, sellise rumala rolliga pidi leppima.
Tüki pealkiri on küll "Amadeus", aga loo peategelane on siiski Salieri. Mozarti rolli teeb Martin Mill ja mul oli omamoodi huvitav näha, et talle seda parukat kordagi pähe ei pistetud. Miks peakski, tal on lahe lokiline pea endal võtta. Milliga on lood kahetised. Kohati oli ta väga hea, ehk kõigis kohtades, kus ta oli tõsine. Ning kõigis kohtades, kus ta pidi näitama Mozartit kui pisut kreisit komejanditajat vms, oli rohkelt ülepakutud ja ei tulnud eriti välja. See tulnuks teisiti lahendada. Üldiselt mulle lavalt hüsteeritsemist ja sitajuttude rääkimist vaadata ei meeldi, mis võib ka olla põhjuseks, miks mõned stseenid nii halvad tundusid. Ilmselgelt on Millis ohtralt potentsiaali ja ta on juba praegu hea näitleja, lihtsalt lavastajal tulnuks temaga koostöös need hüsteerilisemad stseenid veidi ümber töötada, temale sobivamaks.
Etenduse algus oli pikk ja venivaks jäi lugu kogu etenduse vältel. See kestis rahulikult 3h, aga oleks saanud kahe tunniga ilusasti hakkama. Ka Ugala näitlejad oleks saanud varem koju tagasi sõitma hakata.
Etenduse lõpu 15 minutit ma tahtsin juba väga saalist väljuda. See läks ikka päris käest ära ning kui näitlejad pärast lavale tulid oma aplausi kätte saama siis... noh, ma ei tea kindlalt väita, aga olen ometi üsna veendunud, et Sammulil oli natuke häbi kõige selle pärast ja ta tahtis kiiresti kardinate vahele põgeneda. Kõik kolm korda, ta ei nautinud aplausi, see oli selge.
Ma ei tea, pettumus täielik. Arusaamatus suur.”