Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust
10
1 hindaja

31. Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust
Jüri Toomepuu

Autor lahkab Eesti lähiajaloo kolme põhiprobleemi: esiteks rahvastikuprobleemi, mis võib muuta eestlased vähemusrahvuseks nende põlisel kodumaal, teiseks Eestis vohavat õiguslikku nihilismi ja kolmandaks Eesti riigikaitse täbarat olukorda. Igale probleemile pakub ta lahendusi.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Eesti lätlased

32. Eesti lätlased
Marjo Mela

Eestis elavaist vähemusrahvustest, näiteks venelastest, juutidest, sakslastest ja rootslastest on teada suhteliselt palju. Vanematest vähemusrahvustest on lätlased võrdlemisi vähe uuritud rahvusrühm ja seda eeskätt allikmaterjali nappuse tõttu. Lätlased on võrdlemisi nähtamatu vähemusrühm selleski mõttes, et nad on olnud nii-öelda tavalised inimesed, nende seas on olnud väga vähe erandlikke isiksusi,kellest oleks jäänud jälgi arhiividesse. Pealegi pole lätlased ka praktiliselt üldsegi rõhutanud oma rahvust või erilisust. Praeguse Läti ja Eesti piirialadel on olnud läti-eesti segaasustus aastasadu, Eesti poole ei ole ka suundunud ühtegi pikemaajalist migratsioonilainet. Piirialadel on kakskeelsus olnud päris tavaline vähemasti argisuhtlustasandil. Kauem Eestis elanud lätlased oskavad tavaliselt päris hästi eesti keelt. Lätlaste rahvustunne või -identiteet on siinmail olnud üsna nõrk, mida näitab tõsiasi, et lätlased loobusid rahvussekretärist, kes kaitses paljude teiste rahvusvähemuste huve 1920.– 1930. aastate Eestis. Eesti lätlaste positsioon on olnud enam-vähem võrdne Läti eestlaste omaga, kes samuti ei paistnud silma ega osalenud aktiivselt poliitikas.


Lisas cantabile 04.02.2013
Pane hinne:
Eesti mõistatused III:2
10
1 hindaja

33. Eesti mõistatused III:2
Rein Saukas, Arvo Krikmann

Raamat sisaldab põhiosas eesti mõistatuste tüpoloogilisi vasteid rahvastelt, kellega eestlastel on olnud maismaapiir: nii sugulasrahvsastelt kui ka lätlastelt ja venelastelt, võrdlusena ka rahvusvahelistest ainestikust. Lisaks on esitatud statistlised tüübinumbrite loendid, lühikokkuvõtted ja tähelepanekud ning kaardimaterjalid. Registri juurde kuulub põhjalik sissejuhatus Arvo Krikmannilt ja Rein Saukaselt.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne:
Eesti naftatransiidi lugu
7.3
3 hindajat

34. Eesti naftatransiidi lugu
Sulev Vedler

Nõukogude aja lõppedes jäi Venemaa ilma suurematest sadamatest Läänemere ääres. Venelastel puudusid moodsad terminalid, mille kaudu vedada välja naftat ja naftatooteid. See andis suurepärase uue ärivõimaluse Tallinnale, mis oli säranud transiitkaubanduse keskusena eriti võimsalt Hansa Liidu ajal. Keskaegse Tallinna tähtsaim kaup oli sool, tänapäevane Tallinn teenib musta kulla ehk nafta ja naftatoodete pealt. Eestit läbiv naftatransiit algas Tallinnas Koplis asunud kalasadama naftabaasist. Esimese kaasaegse terminali ehitas aga Muuga sadamasse Pakterminal. Tema juhist Aadu Luukasest kujunes Eesti transiidiäri ja kohalike suurettevõtjate liider. Peagi algas naftatransiit ka Paldiski ja Sillamäe kaudu. Lääne kapitali kõrval sisenes ärisse üha jõudsamalt Vene kapital. XXI sajandi alguseks andis naftatransiit juba nii suure osa Tallinna Sadama tulust, et poliitikud ja äriringkonnad hakkasid muretsema, mis juhtub siis, kui õitseng peaks hääbuma. See raamat räägib ühe Läänemere-äärse väikese maa edukama ja olulisema majandusharu loo koos selle tõusude ja mõõnadega, keerulise tausta ja vastuoludega, emotsioonide, võitude ja kaotustega.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
Eesti raudteeveeremi ajalugu. II osa.1918-1940 Eesti Vabariigi ajajärk

35. Eesti raudteeveeremi ajalugu. II osa.1918-1940 Eesti Vabariigi ajajärk
Jüri Loog

Arhiivimaterjalide põhjal koostatud ning rikkaliku fotomaterjaliga illustreeritud raamatus käsitletakse seni üldsusele vähetuntud materjale ja fakte Eesti tehnika- ja veonduse ajaloost. Raamat annab ajaloo- ja tehnikahuvilistele lugejatele erinevate skeemide ja jooniste vahendusel hea ülevaate tollal kogu Eestit katnud raudteevõrgustikust ning sellel liikunud raudteeveeremist. Raamatu esimene pool keskendub Eesti raudteevõrgu arengule ning tutvustab neid suurejoonelisi plaane, mis oli 1920. aastatel kavas hobutranspordi raudteevedudega asendamisel ellu viia. Teine pool raamatust on pühendatud Eesti Vabariigi ajajärgul töötanud raudteeveeremi kirjeldusele, samuti uute vedurite ja mootorvagunite ehitusele Eesti tehastes. Esitatud on ka andmed kõigi Eesti Raudtee vedurite kohta.


Lisas Marge-Elin Roose 01.11.2012
Pane hinne:
Eesti riigipead

36. Eesti riigipead
Loone Ots

Loone Otsa raamat tutvustab meie riigijuhte kultuuriloo vaatenurgast. Ülevaate saab viieteistkümne Eestit juhtinud mehe elust Konstantin Pätsist Toomas Hendrik Ilveseni. Esseelaadses vormis paigutab autor enam või vähem tuntud poliitikakesksed elulood ajastu konteksti, näidates keskkonda, milles need mehed toimisid.


Lisas Marge-Elin Roose 06.12.2012
Pane hinne: