Toomas Hendrik Ilves. Kikilipsu taga. Presidendi elu lugu
4.5
2 hindajat

121. Toomas Hendrik Ilves. Kikilipsu taga. Presidendi elu lugu
Kristi Vainküla, Anneli Aasmäe, Krister Kivi, Kärt Blumberg, Kai Kalamees

Mida me õigupoolest teame oma presidendist peale selle, et ta kannab kikilipsu ja huvitub moodsast Eesti muusikast? Kui palju me teame hetkedest ja olukordadest, mis on teda mõjutanud ning suunanud? Sõpradest ja kaasteelistest, kes on teda inspireerinud ning tagant utsitanud? Ideedest ja mõtetest, millele pühendumine on tema silmad sädelema ning südame hüppama pannud? Kõige selleta oleks Toomas Hendrik Ilves hoopis teistsugune mees, kui ta on täna. Kuidas sai pikajuukselisest, vigast eesti keelt kõnelevast ja väliseestlastele pentsikult mõjuvast boheemlaslikust noorukist, kes keskkoolipäevil rock-muusikat mängitades tüdrukute südameid murdis, suur Eesti patrioot ja tagatipuks ka riigipea? Vastused leiate sellest raamatust, mis avab president Toomas Hendrik Ilvest siiani avalikkuse eest varjul olnud külgedest.


Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“See raamat ei anna vastust peamisele küsimusele. Ehkki küll lugesin läbi terve «Kikilipsu tagust» paljastava raamatu, ei saanud ma sotti, mida ütleb meile kikilips seda kandva meesterahva kohta. Õieti pole selles alapealkirja poolest «Presidendi elu loos» selgitatud sedagi, millal täpsemalt THI kikilipsule üle läks. Ei teavitada lugejat ka sellest, kas see bow tie meie pisiriigi esilipsu kandjale on maitse, moe või kultuuritausta küsimuseks.

Ainus lipsuküsimust valgustav lõik selles raamatus ei jätab asja siiski hämaraks:

Praeguseks tuntud kikilips on märkamatult Ilvese [siis Vaba Euroopa Raadio osakonnajuhi] garderoobi ilmunud, kuid ei kuulu veel lahutamatult imidži juurde. Jüri Estami [raadiokolleegi] meelest on kikilips tollase Müncheni tänavatel Baieri katoliiklikku kultuuri ja kandja vanust arvestades jõuline moenähtus ja räägib püüdlusest teistest erineda.

Jah, ainult et moe järgimise ja ümbruse trotsimise pürgimused motiividena on teineteise vastandid ega seleta lahti kelle tahes isiklikku lipsueelistust. Niisiis, raamat lipsu asjus küll ei rahulda ja midagi paremat selle 150 leheküljelt leidmata pean rahulduma omapoolse seletusega. Ja see on: kikilipsu taga on härra Ilvese lapsik meel. Kikilipsuga täismees sarnaneb siinkirjutajale igatpidi juukselehviga naisterahvaga. See on pentsik.

Pikemalt loe siit: http://holgerello.tumblr.com/post/32536344063/kikkis-lips”

29.09.2012 22:17 - Rello
Hinnang arvustusele:
  +0   -1
Kuidas minult varastati miljon
4.3
3 hindajat

122. Kuidas minult varastati miljon
Anna-Maria Galojan

Kuidas... ... minult varastati miljon ... katkestas Kristiina Ojuland mu kihluse ... teenis Rein Lang minu juuresolekul sada tuhat eurot ... müüvad poliitikud lisaks elamislubadele ka kõrgkoolidiplomeid .. president vältis kohtusse tulekut ... Kristen Michal parteikassat täitis ... vanad kommunistid Eestis niite tõmbavad ... Eesti Euroopa Liikumine toetas pronksiöö antikangelast Mark Sirõki ... kaovad Eestis riigisaladused ...


Lisas Marge-Elin Roose 08.11.2012
Pane hinne:
Muistendid igavikust
4.0
2 hindajat

123. Muistendid igavikust
Harri Jõgisalu

Raamat kõneleb inimese saamisloost, looduse keskel olemisest, loodusega suhtlemisest. Kuulsatest loodusteadlastest ja koodusteaduse arengust. Märkamata pole jäetud viimastel aastakümnetel ühiskonnas kehtinud vägivalla rakendamisi loodusteaduses. Samast ajast on teada meie oma sordiaretajad, selektsionäärid, kes on väsimatult olnud rohelise terakese teenistuses, aretanud tuumakama tera ja magusama viljaga uusi taimesorte, kõrge anniga kodulooma tõuge. Raamatu väljaandmisega tähistab kirjastus autori 90-ndat sünnipäeva!


Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
Pane hinne:
Tõde Eestist
4.0
2 hindajat

124. Tõde Eestist
Edgar Savisaar

Raamatusse on koondatud publitsistika ja poliitika, filosoofia ja ajalugu ning ses on kirjas viimase 20 aasta kõige eredamad sündmused. Savisaare jaoks on kaheosalise teose näol tegu 14. ja 15. raamatuga.


Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
Pane hinne:
Süütalastepäev
4.0
1 hindaja

125. Süütalastepäev
Rein Kasela

Mida enamat saaks täiskasvanuks saades teha üks orvuna kasvanud inimene, kelle lapseootel ema mõrvasid 1941. aastal venelastest julmurid ning kelle metsavennast isa hukutas end seejärel perre kasuemaks sokutanud äraandja? Ta saab ainult uurida ning kõik, mida teada saanud, üles tähendada. Ainult nii saab lunastatud lapsepõlves kogetud kohutav vägivald. Kuid Rein Kasela ei ole piirdunud ainult oma perekonna erakordselt traagilise looga. Ta on laiendanud haaret üle terve Järvamaa, oma kodukandi. Autoril on õnnestunud taastada hulgaliselt kunagisi sündmusi aastatest 1940-1944 ning tuua avalikkuse ette ridamisi nii kohalikke mõrtsukaid kui nende ohvreid. Need lood on täis kurbust ning õõvastavat vägivalda. Ent just sel viisil annab raamatu pealkiri selle sisule hoopis uue ja laiema mõõte. Eesti rahva jaoks kestis süütalastepäev, mil koos Rein Kasela emaga hukkus ka alles sündimata maimuke, enam kui kümnendi.


Lisas Marge-Elin Roose 29.11.2012
Pane hinne:
Taassünni põuavälgud
3.7
3 hindajat

126. Taassünni põuavälgud
Sergei Soldatov

Sergei Soldatov (1933-2003) oli Eesti vabadusvõitleja, põrandaaluse dissidentliku võitluse hoogustaja 1970. aastatel Eestis, Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise looja, meelsusvang 1975-1980, vabakirjanik sundeksiilis Saksamaal 1081-2000, raadiohääl Vabaduse raadios, filosoof, moraal-poliitilise taassünni ideoloogia looja ning propageerija. Sergei Soldatov sündis Narvas 24. juunil 1933, suri Tallinnas 24. jaanuaril 2003 ja on maetud Kesklinna Aleksander Nevski kalmistule. Käesolev raamat sisaldab autori mälestusi lapsepõlvest, õpinguaastatest sõjakeerises Ida-Virumaal, mehistumisest ja poliitilisest küpsemisest, põrandaalusest dissidentlikust võitlusest, elust nõukogude poliitlaagris, elust väljasaadetuna Saksamaal ja tema moraal-poliitilise taassünni nägemusi. Autor kirjutab ise oma 1984. aastal ilmunud venekeelse originaali saatesõnades: ...Võimsaks relvaks võitluses üleüldise heaolu eest, tegusamaks relvaks, kui kunagi varem, on hingestatud sõna, nii suuliselt kui kirjalikult. Seepärast, soovides teenida mainitud eesmärki, viib autor ellu oma ammu kavandatud eesmärgi – kirjutada raamat, milles kõigi heaolu eest võitlejate, nende sõprade ja abiliste kasuks oleks üldistatud tema poole sajandi pikkune elukogemus, tehtud poliitikaalase hariva tegevuse ja vaimsete ning loominguliste otsingute kokkuvõte. Autoril, päritolult venelasel, usklikul, sai osaks elada Eesti Vabariigis, ida ja lääne maailmade kokkupuutejoonel, erakordselt vabadustarmastava ja iseseisva eesti rahva keskel. Sai osaks elada suurearvulise vene vähemusrahvuse keskel, kes elas aktiivselt oma usulist ja kultuurialast elu. See teravdas rahvusvaheliste suhete nägemist tema poolt. Talle sai ka osaks olla tunnistajaks Eesti vallutamisele nõukogude imperialistide poolt ja sellele järgnenud repressioonidele, mis läksid maa elanikkonnale maksma kolmandiku tema koosseisust. Näha Teise maailmasõja draamat, mille käigus maa kolmel korral okupeeriti võõramaiste sõjavägede poolt. Õppida keskkoolis despootliku stalinliku re˛iimi tingimustes. Lõpetada Polütehniline Instituut Leningradis Hruštšovi sula tingimustes. Töötada juhtivatel insenerikohtadel nõukogude tööstuses. Õpetada nõukogude kõrgkoolis. Seada ennast vastu nõukogude süsteemile. Paljude aastate jooksul kanda karistust nõukogude vanglates ja koonduslaagrites. Olla aastal 1981 pärast vangistusest vabanemist koos naise Ludmillaga Nõukogude Liidust välja saadetud. Raamat on kirjutatud jutustava uurimuse kujul, ühildades isiklikult üleelatu ja kaasaja tunnetamise nägemusega tulevikust. Raamat sisaldab fakte elust ja mõtteid nendest, tunnistusi mineviku sündmustest ja uute probleemide asetuse, pahelise nõukogude tegelikkuse analüüsi ja programmilised etteanekud tulevikuks. Kuid filosoofiline ja sotsioloogiline teema on raamatus ainult kaugeks fooniks. Selle põhiliseks sisuks on poole sajandi jooksul isiklikult üleelatu...


Lisas Marge-Elin Roose 14.09.2012
Pane hinne: