Eesti kroonil kroonitud
6.2
6 hindajat

103. Eesti kroonil kroonitud
Loone Ots

See raamat räägib Eesti krooni lugu, mida võiks võrrelda suure pere saagaga. Üks mõte hargneb paljudesse suundadesse, ulatub üle mitme aja ja äratab vaheldumisi erisuguseid tundeid. Miks näevad kroonid meie käes ja kotis välja just sellised, nagu need on? Millega saab siduda krooni vaimset väärtust? Milline on olnud oma raha sõnum? Millest jutustavad pildid rahatähtedel ja kes on nende autorid? Raamat on illustreeritud rohke foto- ja pildimaterjaliga, mis tutvustab Eesti krooni läbi aegade.


Lisas Shankter 04.01.2011
Pane hinne:
Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja -kirjutisi 2006-2011
6.0
3 hindajat

104. Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja -kirjutisi 2006-2011
Toomas Hendrik Ilves

Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja (2006–2011) kõnede ja kirjutiste kogumik “Suurem Eesti” hõlmab kaalukama osa selle ajavahemiku umbes 400 kõnest ja kirjatööst. Kogumikku jõudnud tekstide – kokku neli tosinat – valikukriteeriumeiks said ühelt poolt iga konkreetse sõnavõtu mõju ja selles sisalduv sõnum, teisalt ja peamiselt peaks see valimik andma võimalikult ülevaatliku pildi Eesti kodanikke ja kogu ühiskonda mõjutanud teemadest ja probleemidest viie aasta pikkuses ajalõigus.


Lisas Kristell 02.12.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Ma kujutan ette, et pole just palju tavainimesi, kes endale selle raamatu koju ostaks. Küll aga kingivad kindlasti paljud riigiasutused seda neil jõuludel vastamisi üksteisele.
Kõned on sellisel kujul, nagu nad ette kanti, kuigi Ilves eessõnas ka mainib, et mõne asja oleks võinud öelda teisiti või ütlemata jätta, ent keeldub (loomulikult!) tagantjärgi toimetamast. Lääne demokraatlikes maades oleks see mõeldamatu, aga ma usun, et on palju riike, kus ajalugu tagantjärgi oluliselt korrigeeritud saaks...
Tekkis siin ükspäev diskussioon sõbrannaga, et kas Toomas Hendrik Ilves kirjutab oma kõned ise. Arvasime, et ehkki need on ilmselt tema mõtetega päris hästi kooskõlas, kirjutab siiski keegi teine, samas kui Lennart Meri kirjutas kindlasti kõik ise. Selline tunne on.”

02.12.2011 11:17 - Kristell
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Eesti intiimne saladus
6.0
4 hindajat

105. Eesti intiimne saladus
Andres Raid

Ajaloohuvist saadetuna kaevusin arhiivitoimikutesse ja muudesse unustuse hõlma vajunud dokumentidesse.Üllatuseks leidsin kuhjade viisi väga huvitavat materjali, mis viis mind ootamatute leidudeni ühe eesti soost naise kohta... aga ka eesti naisteni palju laiemalt ning nende sajandeid varjus olnud saladuseni.


Lisas Marge-Elin Roose 10.04.2012
Pane hinne:
Balmagesi lapsed
6.0
2 hindajat

106. Balmagesi lapsed
Virkko Lepassalu

Kumba aga me öölaulupidudel oma südames rohkem nõudsime: kas abstraktset vabadust või kohvi ja sukkpükse? Võimalust tarbida nii nagu heaoluriikides … Tuletame õige meelde, kes olid need, kes juba ENSV aegadel pakkusid inimestele võimalust saada pisutki osa lääne virvatuledest.


Lisas Marge-Elin Roose 11.04.2012
Pane hinne:
Kui eestlased Riiat vallutasid
6.0
3 hindajat

107. Kui eestlased Riiat vallutasid
Hanno Ojalo

Aasta algul olid eesti väed Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist välja surunud läti punased kütid. See oli kahele naaberrahvale esimene kokkupõrge pärast muistset vabadusvõitlust XIII sajandil. Kui punased kütid purustatud, oli Eesti sõjavägi vastamisi Landeswehr’iga. Sakslased nõudsid eestlaste taganemist Lätist. Seda saavutamata, otsustati meie väed jõuga välja lüüa. Ent hoopis eestlased lõid sakslased taganema. Riia all käskisid lääneliitlased eestlastel peatuda – neil olid sakslastega omad plaanid. Eesti kuuletus, kuid tingimusel, et juba venelastest ja sakslastest vabastatud ala läheb Läti rahvuslikule valitsusele. See oli hetk, millest alates lätlased oma lõhestatud riiki lõpuks üles ehitama said hakata. Eesti suhtus Lätisse kui nooremasse venda ja lätlastele see loomulikult ei meeldinud… Miks oli punastel Lätis, Eestile nii sarnase saatusega riigis, nii suur kandepind? Kas Läti võlgneb oma iseseisvuse meile või on see müüt? Neist küsimustest on püütud pigem mööda hiilida… See raamat mitte.


Lisas Marge-Elin Roose 10.04.2012
Pane hinne:
Eesti koolimajad
6.0
4 hindajat

108. Eesti koolimajad
Hanno Talving

Vanad fotod ja tutvustavad tekstid kirjeldavad Eestis kuni 1940. a püstitatud koolimaju. Siin esindatud 285 hoone käekäik iseloomustab Eesti vanade koolimajade saatust laiemalt: üle kolmandiku neist on hävinud või seisab kasutuseta, umbkaudu kolmandiku funktsioon on muutunud, kuid ülejäänud on need õnnelikud paigad, mis saavad koolina tegutseda tänapäevalgi. Erinevalt samas sarjas ilmunud „Eesti taluhäärberitest“, „Eesti mõisatest“ jt on raamat ainult eesti keeles. Koostanud Hanno Talving


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne: