- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
97.
Balti riikide ajalugu
Andres Kasekamp
Andres Kasekampi “Balti riikide ajalugu” on esimene ühe autori kirjutatud eestikeelne üldkäsitlus Baltikumi ajaloost, mis jälgib seostatult ja võrdlevalt kõigi kolme Balti riigi ajalugu alates esimeste asukate piirkonda saabumisest, Liivimaa vallutamisest ristisõdades ja Leedu kerkimisest keskaja Euroopa üheks võimsamaks riigiks kuni piirkonna liitmiseni Venemaa keisririigiga ja uusaegse rahvusliku identiteedi tekkeni. Uusimatele teadustöödele tuginedes pöörab Kasekamp erilist tähelepanu tormilisele 20. sajandile, mille jooksul Balti riigid saavutasid iseseisvuse, kuid pidid ka taluma nii Nõukogude Liidu kui ka Natsi-Saksamaa okupatsiooni. Raamat hõlmab samuti ülevaadet sellest, kuidas Balti riigid taastasid iseseisvuse ning neist said Euroopa Liidu liikmesriigid. Algselt inglise keeles kirjutatud teost, mis ilmus rahvusvahelise teaduskirjastuse Palgrave Macmillani maailmariikide ajaloole pühendatud sarjas, on eesti lugejate jaoks täiendatud uuemate andmetega ja varustatud rikkalike illustratsioonidega. Andres Kasekamp on Tartu ülikooli Balti poliitika professor ja Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja. Ta on lõpetanud Toronto ülikooli ja doktoritöö kaitsnud Londoni ülikoolis. Andres Kasekamp pälvis „Balti riikide ajaloo“ eest Balti Assamblee 2011. aasta teadusauhinna.
Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
98.
Rusikatega raiutud rada. Läbi pilkase öö
Paul Pajumaa & tundmatu metsavend
Käesolev raamat sisaldab kahe metsavenna mälestusi. Kuid miks on kaanel ära toodud vaid ühe autori nimi? Vastus sellele on lihtne – me ei tea teist. Anonüümne autor ei maini seda oma kirjatöös „Läbi pilkase öö“ kordagi ning vaid ees- või hüüdnimedega on märgitud ka kõik selles esinevad inimesed. Küll aga selgub tekstist tegevuspaik – Ida-Virumaa. Sealsetes laantes kestis tundmatu metsavenna troostitu punkrielu rohkem kui 9 aastat. 1953. aastal, veidi peale Stalini surma, mees siiski lõpuks arreteeriti ning tal tuli vireleda aastaid Siberi vangilaagreis. Mälestused on kirja pandud 1991. aastal. Teine autor, kunagine silmapaistev poksija Paul Pajumaa, kirjeldab oma mälestustes „Rusikatega raiutud rada“, kuidas ta Sinimägede all nõukogude sõjaväest deserteerus ja ennast varjama hakkas. Pärast tabamist tuli raudsete rusikate ning leppimatu loomuga mehel võidelda aastaid ellujäämise eest nii Patarei vanglas kui Kaug-Põhja trahvilaagrites.
Lisas Marge-Elin Roose 26.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
99.
Abruka ajast aega
Mari Tuulik
Abruka omapärasest loodusest ja lopsakast taimkattest on palju kirjutatud, samuti on saanud tuttavaks humoorikad lood abrukalaste elust ja käekäigust Jüri Tuuliku vahebdusel. Saare ajaloost ja inimasustuse kujunemisest saarel on vähe teada. Abruka ajast aega täidab selle lünga ning toob saare ajaloo kogu selle võlus ja valus lugeja ette. Raamat aluseks on arhiivimaterjalid, abrukalaste endi suulised ja kirjalikud mälestused ja kõikvõimalikud kirjalikud allikad.
Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
100.
Antiliibanon 2011
Tiit Pruuli
Tiit Pruuli raamat avab Liibanonis pantvangis olnud seitsme eestlase vabastamise tagamaid. Põnevusraamatust saab teada, kuidas tegutsesid Eesti välisministeerium, kaitsepolitsei, välisluure ja teised ametiasutused ning üksiküritajad nii Eestis kui ka mujal maailmas. Raamatus on seniavaldamata dokumente, andmeid läbirääkimisest, röövitute sugulaste päevikukatkeid. Samuti antakse põhjalik ülevaade Lähis-Ida ajaloost, kultuurist ja poliitikast.
Lisas Marge-Elin Roose 07.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
101.
Absoluutne sõda
Chris Bellamy
Enam kui kümmekonna aasta pikkusele uurimistööle toetuvas monograafias käsitleb Chris Bellamy ajaloo suurima ja võikaima maa- ja õhusõja ajalugu. See oli absoluutne sõda, milles mõlemad pooled püüdsid jäägitult hävitada oma vastase, mistõttu mõlemad loobusid peaaegu kõigist tavapärastest piirangutest, mis muidu iseloomustavad „tsiviliseeritud“ riikide sõjalisi konflikte. Aastail 1941–1945 suutis Nõukogude Liit lõpuks hävitada sõjas, mida tänini nimetab Suureks isamaasõjaks, suurema osa Natsi-Saksamaa ja tema liitlaste maa- ja õhujõude. See oli Teise maailmasõja kõige otsustavama tähtsusega saavutus ning Bellamy üksikasjalik ülevaade kõneleb meile sellest nii Nõukogude kui ka Saksa poole pealt vaadatuna, sealhulgas pikast perioodist 1939. aasta augustist 1941. aasta juunini, mil Saksamaa ja Nõukogude Liit olid liitlased. Tuginedes rikkalikule materjalile, mis on tulnud päevavalgele pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja heale sõjaliste ja poliitiliste strateegiate tundmisele, kujutab „Absoluutne sõda“ endast kahtlemata selle ajaloo julmima kokkupõrke üht põhjapanevamat käsitlust. Chris Bellamy omandas magistrikraadi sõjauuringute alal Londonis King’s College’is ning doktorikraadi Edinburghi ülikoolis. 1990. aastal sai temast ajalehe Independent sõjakorrespondent ning ta kirjutas reportaa˛e nii Lahesõjast, Bosniast kui ka Teteeniast. 1997. aastal pöördus ta tagasi akadeemilisse maailma ning temast sai Cranfieldi ülikooli lektor, hiljem kaitseuuringute instituudi juhataja ning alates 2010. aastast on ta Greenwichi mereinstituudi direktor. 2008. aastal võitis ta „Absoluutse sõja“ eest RUSI Westminsteri sõjanduskirjanduse auhinna.
Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
102.
Kadunud vaated
Aare Olander
Raamat pakub sadade vanade ja kaasaegsete fotode võrdluse abil aimu, kuidas on viimase sajakonna aasta jooksul muutunud Tallinna kesklinn. Raamatus puuduvad paljukäsitletud vanalinna vaated, rõhk on piirkonnal, mis jääb vanalinna ning mere ja raudteede poolringi vahele. Motiivid on jaotatud üheksasse peatükki, mis Viru väljakust ja Narva maanteest päripäeva alustades jõuavad Hobujaama tänava kaudu ringiga ümber vanalinna samale väljakule tagasi. Eri asumid on leidnud kajastamist erineval määral. Nii ei ole näiteks Uues Maailmas või Kelmikülas olnud nii põhjalikke muutusi kui Kompassis või Keldrimäel. Tähelepanu koondamine peatänavatele on ka loomulik, sest nende areng ja muutumine on linlastel pidevalt silme ees.
Lisas sonic
“Väga huvitav (pildi)raamat, kellel Tallinna linnaga soojemad suhted, näiteks elab seal, siis siin on huvitavad kodukandi võrdlused läbi ajaloo -- kuidas mõnigi koht on suure muudatuse läbi teinud, nii et seda ajaloolise pildi järgi poleks tuvastanudki, mõni koht on ka üsna sarnaseks jäänud, nii et seal jalutamas käies on hea mõelda, et peaaegu täpselt sama pilti nägid inimesed ka sada aastat tagasi.”