- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
85.
Kuninganna Elizabeth. Moodsa monarhi elu
Sally Bedell Smith
Alates hetkest, mil ta 25-aastaselt troonile asus, on kuninganna Elizabeth II olnud lakkamatult avalikkuse huviorbiidis. Ent kui palju me tegelikult teame sellest pehme naeratusega monarhist? Kogenud kirjutaja Sally Bedell Smith viis läbi arvukaid intervjuusid ning sai kasutada varem avaldamata dokumente, et kergitada eesriiet, mis varjab kuninganna eraelu ja isikut. Seejuures on kuninganna naine, kes pole eales ühtki intervjuud andnud. Saame lugeda, kuidas Elizabeth sattus noore tüdrukuna ootamatult troonipärija rolli, kui tema onu troonist loobus. Me kohtume 19-aastase Lilibetiga, kes armub noorde mereväeohvitseri Philipisse ning otsustab temaga abielluda sõltumata oma vanemate soovist sobitada tütar mõne jõuka kõrgaristokraadiga. Näeme printsessi Teise maailmasõja ajal sõjaväemasinaid remontimas. Me näeme noore kuninganna pingutusi leida tasakaalu töö ja väikeste laste vahel. Näeme ka tema lähisuhteid prints Philipiga, tema truu kaasa ja elu armastusega; tema laste muresid ja nende õnnetuid abielusid; lapselapsi ja sõpru. Faktitäpne ning samas haarav raamat annab meile lähivaate naisest, kes on seni olnud jälgitav vaid kaugelt.
Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
86.
Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist
Sigrid Rausing
1993. aastal saabus noor antropoloog Sigrid Rausing Noarootsi Pürksi külla, et koguda materjali oma doktoritöö jaoks. Lisaks doktoritööle valmis aasta jooksul kogutud materjalist nüüd ka mälestusteraamat „Kõik on suurepärane”. See oli üleminekuaeg, mil Nõukogude Liit oli lagunenud, kolhoosid laiali läinud, talv oli koletult külm ja vaesus võttis maad. Inimesed kandsid annetustena Rootsist saadetud rõivaid ja vannitube kaunistati tühjade šampoonipudelitega. Rausingut hämmastab Eesti metsiku looduse ilu ning vaikus ja rahu, kuid ka okupatsiooni jäetud jäljed nii looduses kui inimestes. Ta tõmbab paralleele koduse Rootsiga ning sukeldub põhjalikult rannarootslaste ja nende kultuuri ajalukku ning näitab Nõukogude repressioonide ränka mõju ajaloolisele mälule. Sigrid Rausing on Rootsis sündinud sotsiaalantropoloog, filantroop ja kirjastaja, kes kuulub Ühendkuningriigi 100 kõige mõjukama naise hulka. Tema doktoritöö „Ajalugu, mälu ja identiteet nõukogudejärgses Eestis: kolhoosi lõpp“ valmis 1997. aastal. Rausing on kirjastuse Granta Books ja kirjandusajakirja Granta omanik ning Ühendkuningriigi ühe suurima heategevusfondi Sigrid Rausing Trust rajaja. Tema vanaisa Ruben Rausing oli Rootsi pakendikompanii Tetra Pak üks asutajatest.
Lisas sipsik 27.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
87.
Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt
Aare Laanemäe
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mälestusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina „valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. „Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada seesmine rahu,” tunnistab autor. „Sellest ilmnes, et olen siiani mõne oma valikuga rahul, mõne puhul aga tunnen kahetsust ja isegi häbi.” „Kümme aastat Valges majas” on järg autori memuaaridele „Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis” (2011).
Lisas cantabile 14.06.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
88.
Leegitseval piiril
Henn Karits, Aadu Jõgiaas
Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmete kolonel Henn Karitsa (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasa (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) kirjutatud raamat „Leegitseval piiril käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 - august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva Dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna Teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma. Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.
Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
“Lugesin selle raamatu kohe peale kättesaamist läbi. Äärmiselt huvitavalt ja samas lakooniliselt on põnevaid sündmusi kirjeldatud, aga tollane õhustik tuli väga hästi meelde.
Selliseid raamatuid on väga vaja ning seda eriti noortele. Kohustuslikus korras peaks selle raamatu läbilugema kaitseväe - kaitseliidu (all-)ohvitserid ja jõustruktuurides teenistuses olijad. ”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
89.
Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas
Mart Helme
Lisas Barga 12.01.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
90.
Liivimaa kuningriik
Andres Adamson
Raamat keskendub Vene tsaari Ivan Julma Liivi sõja aegsele katsele allutada Liivimaa oma võimule mitte relvade jõul, vaid kavalusega. Liivimaalasi pidi koostööle meelitama tsaari lubadus päris oma riigist, Liivimaa vasallkuningriigist. Tsaariga mõneks ajaks liitunud liivimaalaste ja tema vasalliks hakanud hertsog Magnuse motiivid olid aga hoopis mitmetahulisemad. Liivimaa kuningriigi lugu näitab, et Liivi sõja ajal polnud liivimaalased ainult kannatajad, pelgalt ajaloo objektid, kellega tugevamad naabrid omatahtsi ümber käisid. Neil oli mängida aktiivne roll ja ajada oma asi. Tõsi, lõppkokkuvõttes jäid nad kaotajaks, kuid olnut see olematuks ei tee. Põnevust ja aktuaalsust lisavad Liivimaa kuningriigi episoodile nii mõnedki paralleelid meie hilisema ajalooga.
Lisas cantabile 15.03.2013