Eesti ajaloo lugemik. Gümnaasiumile

7. Eesti ajaloo lugemik. Gümnaasiumile
Mart Laar, Lauri Vahtre

Lugemik teeb õppijale ja ajaloohuvilisele kättesaadavaks olulisemad Eesti ajaloo allikad esiajast 21. sajandi alguseni. Mart Laari ja Lauri Vahtre koostatud väga põhjalik allikakogumik sisaldab nii tuttavaid kui vähem tuntud tekste. Valitud allikad võimaldavad kriitiliselt hinnata nende kaasaega ja autoreidki. Lugemik kuulub ühte komplekti samadelt autoritelt ilmuva (2013) kaheosalise Eesti ajaloo gümnaasiumiõpikuga, mis on lugemikuga seotud küsimuste ja ülesannete kaudu. Selliselt aitab allikakogumik täiendada ja süvendada Eesti ajaloo kursuse raames saadud teadmisi. Lugemiku kasutamise hõlbustamiseks on allikatele lisatud sissejuhatavad tekstid, mis pakuvad taustinfot allikate ja nende autorite kohta. Allikaviited aitavad asjahuvilisel jõuda algtekstideni arhiivides ja internetis kättesaadavates andmebaasides. 20. sajandi allikate hulka on valitud mälestuskatkeid, mida tervikuna pole avaldatud või on raskesti kättesaadavad. Ühtlasi leidub lugemikus lähiajalugu puudutavaid arhiiviallikaid, mis kooliõpilastele on seni valdavalt tundmatud. Eesti ajaloo lugemik sisaldab mahukat nimeregistrit.


Lisas cantabile 29.01.2013
Pane hinne:
Eesti ajalugu
9.6
14 hindajat

8. Eesti ajalugu
Seppo Zetterberg

Ilmumisaasta: 2009.


Lisas sikarana 02.05.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Huvitav, et nii mahukas Eesti mitmesugust ajalugu käsitav teos on valminud hoopis soomlase käe all. Aga seda parem ja erapooletum, ma usun.”

02.05.2010 18:04 - sikarana
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Eesti allikad
10
2 hindajat

9. Eesti allikad
Kristel Vilbaste

See raamat on ränd Eestimaa rahvaallikatele, mille juurde viivad teed ei ole rohtunud. Raamat tugineb paljuski Gustav Vilbaste kogutud materjalile ning Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluulearhiivile, kuhu on talletatud paljude eestlaste lood viimasest 150 aastast. Mitme aasta jooksul uurimistööd tehes on autor tuhandete allikate seast valinud raamatusse välja 80 niisugust lätet või allikat, mida inimesed sageli külastavad.


Lisas sipsik 05.08.2013
Pane hinne:
Eesti arhitektuur 2011

10. Eesti arhitektuur 2011
Margit Mutso

Solnessi Arhitektuurikirjastus annab kogumikku aasta parimatest arhitektuuriobjektidest välja aastast 2002, käesolev köide on kümnes. Selle raamatu kaante vahele on kogutud 2011. aasta erinevate arhitektuurivaldkondade parimad näited alates suurtest avalikest hoonetest kuni pisi-installatsioonideni. Uute hoonete poolest oli aasta 2011 vaene, aga sel aastal kandisTallinn Euroopa kultuuripealinna tiitlit, mis avas arhitektidele võimaluse end proovile panna ajutiste objektide loojatena. 2011 jääb Eesti arhitektuurimaastikul meelde kui väga eriliste ideesähvatuste aasta, kui midagi unenäolist ja vahvat, millest räägitakse kindlasti veel kaua. Raamatus räägivad oma töödest loojad ise. Tekstid on esitatud intervjuu vormis ning suurepärased pildid on teinud Eesti parimad arhitektuurifotograafid.


Lisas Marge-Elin Roose 19.12.2012
Pane hinne:
Eesti kalad

11. Eesti kalad
Tiit Hunt

Kalad pole sugugi vaid külmad, tummad ja klaasistunud pilguga mereelanikud – kala võib lõhnata värske kurgi või aedliivatee järele; kala võib uriseda, väriseda, piuksatada ja koriseda; kala võib olla suisa beibenäoga, ja lõpuks – kala võib ka mööda veekogu põhja kõndida. Niisiis astub selles laiale lugejaskonnale mõeldud teatmeteoses ette huvitav ja mitmekesine seltskond, keda Tiit Hunt esitleb parimal võimalikul moel – kalade kirjeldustele on lisatud fotod, mis veealuste modellide omapära ja oleku eriti mõjukalt esile toovad. Raamatus kirjeldatakse ligemale 70 Eesti vetes elavat kalaliiki. Lisaks eesti- ja ladinakeelsele nimetusele on iga kirjelduse algul toodud ära kala nimi ka meie lähemate ja kaugemate naabrite – Läänemere ääres ja selle lähikonnas paiknevate riikide keeltes: soome, rootsi, saksa, läti, leedu, taani, vene, inglise ja poola keeles.


Lisas Marge-Elin Roose 07.08.2012
Pane hinne:
Eesti kojaga maismaatigude määraja
10
1 hindaja

12. Eesti kojaga maismaatigude määraja
Piret Kiristaja, Annelie Ehlvest, Liina Remm

Esimene eestikeelne maismaatigude määraja sisaldab 71 seni Eestis leitud kojaga maismaateo kirjeldusi. Liikide kohta on esitatud olulised määramistunnused ja elupaigaeelistused. Määramist hõlbustavad teokodade fotod. Algajale on suureks abiks määramistabelid, mis võimaldavad teokoja järgi üsna lihtsalt kindlaks teha vähemalt perekonna. Kodade ehitust aitavad mõista selgitused ja skeemid. Teoses on esitatud maismaatigude ajakohastatud klassifikatsioon ning paljud teod on saanud uue eestikeelse liiginimetuse. Eesti maismaatigude süstemaatiline nimestik hõlmab nii kojaga kui ka kojata liike. Määraja on koostanud Eesti malakoloogia ühingu liikmed.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne: