15-17-tollise ekraaniga sülearvutid - Arvustus.com arvustused

“Välimus mulle meeldib ja harva nähtava boonusena, on sel sülearvutil täitsa korralik prose ja graafikakaart. Muidu kiputakse selles hinnaklassis piirduma integreeritud Inteli graafikaga, nii et võib olla päris õnnelik eraldiseisva ATI kaardi eest.”

“Luksusliku väljanägemisega sülearvuti. Jõudu jätkub kuhjaga. 1080p ekraani arvestades on veider, et puudub blu-ray mängija.
Klaviatuur on kvaliteetne, ei klõbise liigselt ega paindu.
Kogu see võimsus ei ole aga perfektselt jahutatud, arvuti läheb kohati päris kuumaks. Kaasa tuleb ka terve hulk rämpsprogramme, mis teevad alglaadimise aeglasemaks.”

“Lenovol (endisel IBMi sülerite osakonnal) on sülearvutid ikka hästi välja kukkunud ja ka E520 pole mingi erand. Koostekvaliteet on hea, kasutusmugavus kõrge. Üks asi, mis alati Lenovotel kiita saab on klaviatuur. Ka sellel süleril on see hästi konkreetse käiguga, ei vetru läbi ja nupud on pealt isegi veidi kumerad, et sõrmel veel mugavam oleks õiget kohta leida. Klaviatuuri ainus lollus on see, et alumise klahvirea kõige vasakpoolne nupp ei ole Ctrl, vaid Fn (function), mis tähendab, et harjumuse jõud sunnib päris sageli Controli asemel vale klahvi vajutama...
Klaviatuuri keskelt leiab Lenovotele omaselt keskel selle punase julla, millega saab samuti hiirt liigutada. Ma olen kuulnud, et mõni on selle järele lausa hull ja suudab sellega palju kiiremini töötada kui puuteplaadiga, aga minu jaoks on see täiesti üleliigne. Ma kasutan üldse eraldi hiirt nagunii.
Eriliseks teeb selle sülearvuti ka eSATA ühenduspesa, mida tavaliselt nii soodsatele sülearvutitele kaasa ei pakita. See tähendab, et saad oma arvuti taha ühendada USB-st palju kiirema ühenduse abil näiteks välise kõvaketta vms.
Hoolimata integreeritud graafikast on video kiirus igati ok, nii et saab ka mängida (mõistlike settingutega) nii et see sülearvuti on nii tööks kui mänguks sobilik. Meeldib ka matt ekraan, millelt tundub pilt kui nõksa tuhmim kui läikekraanidelt, aga see on palju praktilisem.
Kokkuvõttes on tegu odava”

“Sony sülearvutid on mulle kogu aeg meeldinud. Ainult enamus neist on kummalise erkaanisuurusega. Enamasti väga väiksed, vahel liiga suured. Mul oli päris hea meel, kui selle mudeli leidsin, 15-tolli kanti ongi üks hea sülearvuti minu meelest.
Korpus on kõrgekvaliteediline ja klahvid konkreetse käiguga. Alguses võtab harjumist, sest klahvidel on vahed vahel, nii et näpp võib vääratada, aga nädalaga harjub ära.
Prose võimsust jätkub, mälu ka, isegi graafikakaart pole Intel. Väikse pettumusena ei ole arvutis BR-plaatide lugejat. Kaalub päris palju ja aku kaua ei pea, nii et rohkem lauaarvutiks mõeldud kui kogu aeg kaasas tassimiseks.”

“Mul on Sony sülearvutite vastu tõeline nõrkus. Need näevad välja ja tunduvad kasutades nagu Mac-id, aga jooksevad tuttava Windowsi peal ning on mitmes mõttes paremad kui Apple toodang.
See suuremapoolse ekraaniga sülearvuti sobib hästi filmide vaatamiseks (sellele mõeldes ka 1080p resolutsioon ja Blu-Ray mängija), aga sama hästi ka töötamiseks. Tegelegu sa siis graafikatöötlusega või niisama kontoriülesannetega. Ekraan on tõesti hea ja suure resolutiooniga, mis mulle eriti meeldib. Tänu sellele mahub ekraanile nii palju asju korraga, et tunned, nagu oleks sul kaks kuvarit.
Inteli i7 prose tähendab, et jõudu on sel arvutil küll ja küll. Asi ei jää ka graafikakaardi taha. Suurimaks miinuseks on üle 3kilone kaal. Isegi kui poes arvad, et polegi nii hull ja küllap viitsid seda kaasas kanda, siis tegelikult -- ega ikka ei viitsi küll. Kindlasti mitte käes või õlal. Ma ostsin spets seljakoti ja nii pole väga hull, aga pigem jätan selle siiski lauale.”