Söögikohad mujal Eestis - Arvustus.com arvustused

“Kõrge tasemega restoran, mis pakub kvaliteeti nii toidus, teeninduses kui õhkkonnas. Kõik on paigas, midagi pole üle, midagi pole puudu. Eestis saab selle kõrvale paigutada vaid Gloria, muu on juba kompromissid. Glorias on rõhk toidu/veini headusel ehk veidi kõrgem, samas Alexandris on õhkkonda poole rohkem.
Tasub tähele panna, et neil on laste osas reeglid, millega enne tutvuda kui oma rõõmu- ja nuturull kaasa võtta.
Muidugi on hinnad seal kallid, aga eks see ole juba suhteline. Sellise tasemega kohas on see ootuspärane.
Kindlasti lähen tagasi.”

“Ei tule enam kunagi tagasi ja soovitan ka teistel üldse mitte minna. Supp 4,5 ja klaas tavalist toasooja vett 2,5 eurot?? Näha on, et üritatakse röövida kust veel võimalik, aga lõpplahendus on ikkagi üks - pankrot.”

“Suvel on lauda saada päris raske. Toidud maitsevad aga ausalt ja puhtalt, maitsetega ei ole üle pakutud, nii et valmis roogadest on tunda kasutatavate toiduainete värskust.
Ühtlasi tähendab see, et mingit kokakunsti kõrget taset sealt ka oodata ei maksa, kuid suvel Peipsi ääres rännates saab kõhu parajat kodust toitu täis.
Sisekujundus jätab muidugi kõvasti soovida :)”

“La Boheme on kindlasti üks Vihula mõisakompleksi pärle ja siinkohal pean ma silmas just elamusrikkust. RUumid on kenad ja avarad, einestada saab kahes ruumis ning on ka aknaga laudu. Nii kahele kui suuremale seltskonnale. Hommikul toimub samades ruumides Vihula mõisas ööbijate hommikusöök, õhtul on restoran aga gurmaanide päralt. Suuremas kahest salaalist on ka tiibklaver ning umbes alates poole seitsmest õhtul mängib sellel pianist. Suuremas ruumis on ka kamin.



Teenindus on viisakas, isegi aupaklik, liigse familiaarsuseta, just nagu mulle meeldib. Samas teenindaja küll kiitis nende peakoka retsepti järgi valmistud leiba (mis oli tõepoolest hea), kuid ei osanud nimetada tema nime, ehkki veidi mõeldes suutis meenutada, et eesnimi oli Artjom. Peakokk oli küll vahetanud vaid mõni päev tagasi, nii et ma ei hakka seda teenindajale süüks panema, ehkki rangelt võttes muidugi peaks. Sellises kohas.

Eelroogadest sai proovitud riisikasalatit pannileival, mis oli sisuliselt väga õhuke riivitud peedist ja millestki ehk veel, valmistatud pehme plaadike.



Pühvlipiima mozzarella tomatiga-basiilikuga oli aga väga kodune, peene restorani jaoks ehk liigagi. Seda oli küll rikastatud törtsu maitsva pesto ja balsamiikoga, kuid üldmulje jäi siiski tavalise võitu. Maitse oli hea, aga veidi teiste eelroogadega sobivamalt oleks võinud toidu serveeringu peale mõelda.



Pearoogadest proovisin Madalküpsetatud jänest, mis maitses lihtsalt oivaliselt, oli väga hõrk ja mahlane. Juurde serveeritud kartulid oleks tahtnud aga pealt terake krõbedamad ja seest vähem kuivad olla. Muud juurviljad olid väga mõnusad.



Veel sai maitstud kergelt suitsutatud ja küpsetatud sea sisefileed, mis oli pealt pisut kuiv, kuigi sisu oli väga mõnus ja mahlane. Ka sinna juurde serveeritud kartulikook oli ülimalt maitsev.



Laps testis (enese teadmata :) ) hakklihapalle ja kartulipüreed, mis talle maitsesid.


Seega, mõne väikese norimiskohaga, aga üldiselt kõrgel tasemel restoran, mida võib soovitada nii õhkkonna kui toidu pärast.”

“Väga armas kodune restoran. MerMer on tõeliselt hubane pesake Jumindas Jaanirannal. Toidud on toredasti ökod ja maitsed on rikkalikud, samas kodused.
Pererahvas on tore ja perenaist oli viimati näha näiteks EMT reklaamis. Igati tore koht, kuhu tahaks aina tagasi tulla.”