Õhk riisiterade vahel. Kaheksa aastat Jaapanis
9.3
12 hindajat

7. Õhk riisiterade vahel. Kaheksa aastat Jaapanis
Riho-Bruno Bramanis, Kertu Bramanis

Mis juhtub, kui euroopa pere kolib Jaapanisse? 1996. aastal otsustasid Riho-Bruno ja Kertu Bramanis elus uue lehe keerata ning kolida Jaapanisse, üks käsipalli mängima ning teine õppima, lisaks kaasas ka laps. Jaapanis veedetud aeg venis kaheksale aastale, mille jooksul jõudis juhtuda nii mõndagi: õhtumaa inimeste kohanemine idamaa kultuuri ja kommetega, sageli päris koomilisedki vahejuhtumid, teise lapse sünd, edukas sporditee ja pidev millegi uue õppimine. Kirjastus Tänapäev, 2010.


Lisas fabio 29.11.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (3)

“Ideaalse nn reisiraamatu (kuigi see oli enamat kui reis) saabki vist, kui kirjutaks kogu pere, et oleks erinevaid vaatenurki.”

01.11.2011 12:11 - maarit
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Setomaa. Looduse Raamatukogu, nr 1/2013 (7)
9.3
4 hindajat

8. Setomaa. Looduse Raamatukogu, nr 1/2013 (7)
Helen Külvik

Setomaa on maa rajajoonel. Ida ja lääne piiril kultuuriliselt, ent ka looduse poolest. Ajalooline Setomaa ei lõpe kontrolljoonega. Suur osa Setomaast jääb teise poole „seto müüri” ning ehkki selle ala looduse kohta teame mõnevõrra vähem, tehakse raamatus põikeid ka sinnapoole. See raamat on väike ja asjalik teejuht Setomaa looduse juurde. Osad artiklid on varasemalt küll Eesti Looduses ilmunud, kuid lisatud on uusi fakte ja teadmisi ning raamatus on ka päris uusi kirjutisi. Raamatu tagakaanel on avatav Setomaa kaart, mis hõlbustab raamatus kirjeldatud vaatamisväärsuste ja looduskauniste paikade asukoha määramist ning sellesse enam kui põnevasse Eestimaa nurka reisi planeerimist.


Lisas cantabile 15.03.2013
Pane hinne:
Sammud omas Eestis
9.0
1 hindaja

9. Sammud omas Eestis
Ingmar Muusikus, Juhani Püttsepp

Aastatel 2005-2009 kõndisid fotograaf Ingmar Muusikus ja lastekirjanik Juhani Püttsepp kaks korda Eesti ühest otsast teise, tehes reportaaze ajakirjale Loodusesõber. Käesolev raamat on tagasivaateline rännupäevik.Eesti on pisike, siiski annab tükk maad tema pinnal astuda, kui otsejoones püüda minna. Eesti on ilus, sellest saad päriselt aimu siis, kui kõnnid metsaradu ja põlluteid pidi.


Lisas Marge-Elin Roose 18.10.2012
Pane hinne:
100 põhjust minna Belgiasse
9.0
1 hindaja

10. 100 põhjust minna Belgiasse
Hanna Miller

Õigupoolest peakski alustama vist sellest, et belglast kui rahvust pole üldse olemas, kirjutab Hanna Miller oma arvukate fotode ja veel arvukamate lõbusate igapäevaelu seikadega teejuhis Belgia kultuuri, arhitektuuri, ajalukku, tänapäeva ja kööki. Küll on aga olemas Belgia Kuningriigi kodanikud, keda nimetatakse belglasteks. Pole olemas ka belgia keelt, vähemalt korrek- tses lingvistilises tähenduses mitte. Küll aga on vaieldamatult olemas kodumaa-armastus ning vähemalt osal elanikkonnast tugev soov säilitada status quo ́d ehk siis Belgia Kuningriiki selle praegusel kujul. Umbes kakskümmend aastat tagasi esmakordselt Brüsselisse sattudes jättis see linn mulle veidra mulje. Otse kesklinnas võis näha räämas ja lagunevaid fassaade, mahajäetud maju, katkisi aknaid. See kõik oli kuidagi sürrealistlik ja kohati tekkis tunne nagu oleks siin sõda alles „eile lõppenud“. See tunne tuleb vahel tagasi veel tänagi, vaatamata moodsale Brüsseli Eurokvartalile, kus ehitus ja remont vist kunagi ei lõppe. Ometi jääb kripeldama tunne, et sel maal on pakkuda rohkem kui näitab tänavapilt ja poliitikauudised, on oma peidus pool... On belglaste endi elu, mida tahaks näha ja kogeda, veidigi tundma saada, olgu või riivamisi. See välismaalaste igipõline soov mistahes maal... Ning siis see võimalus avanes – ja avaneb kõigile. Hanna Miller on hetkel Belgias elav eestlannast reisikirjanik ja – ajakirjanik, tänu kelle viimastel aastatel ilmunud kümnete ajakirjaar- tiklite on Belgia eestlastele tuttav mitte ainult läbi Euroopa Parlamen- di ja poliitikute tegemiste. Varem on Hanna Millerilt ilmunud raamat “Viini fassaadide taga. Autoga Austrias”.


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne:
Minu Tai
8.9
16 hindajat

11. Minu Tai
Mai Loog

Mai Loog kolis Taisse 11 aastat tagasi. Internetis kohatud inglasest kallimaga otsustasid nad naeratava lõunamaa kasuks. Nüüd on Mai taas vallaline, kuid elab ja töötab siiani Bangkokis. Troopilise Tai erootilis-eksootiline õhkkond on avanud temas küljed, mida nii mõnedki Eesti lapsepõlvesõbrannad alguses veidraks pidasid. Miks teeb Mai muusikavideosid, kus oma jutustatud loo juurde tantsib ringi kalli pitspesu väel või sädelevates bikiinides? Kuidas sobivad Mai jänkukõrvad kokku doktorikraadi ning Tai poliitilise situatsiooni analüüsimisega Eesti meedias? „Ma olen kaasaegne naine, ma olen seks-subjekt, ja ma naudin seda,” ütleb Mai ning selgitab oma raamatus seda lähemalt.


Lisas marias 17.06.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Vahva tädi ja lustimemm! Ja miks peakski üks temaealine naisterahvas kuivikuelu elama? Kui talle sobib, siis laski käia. Siis vähemalt on, mille kallal konservatiivsed eestlased jälle võtta saavad:)”

26.08.2010 11:50 - Kristi
Kristi on seda arvustust muutnud: 26.08.2010 12:15
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Minu Taani: tuuline teekond keelatud maal
8.9
23 hindajat

12. Minu Taani: tuuline teekond keelatud maal
Mae Lender

Kaheksa aasta eest poleks mulle pähegi tulnud võimalus valida elukohaks Taani. Masendav kliima, õudne keel, kummalised inimesed…ja ämblikest ma siis veel ei teadnudki. Ent mõni kuu hiljem ma just siia jõudsingi – praktiliselt üleöö, mitte enam esimeses nooruses, illegaalina, konkreetse töökohata. Lisaks sattusin oma ebakindlas staatuses elama Saksamaa-Taani piirile nii lähedale, et piirivalvurite autod ja vormiriietus vilksatasid silme eest mööda mitu korda päevas. Minu Taani ei ole Kopenhaagen, ei ole üliõpilaslinnakud koos metsikute pidudega, ei ole ilmatukuulus Roskilde festival, ei ole lustimine Tivolis, Legolandis või BonBonLandis. Minu Taani on üks pisike nurgake Lõuna-Jüütimaal, mille süda tuksub omas rütmis ja kus kõike vana on rohkem kui uut. Siin on metsikud hobused, ekstsentrilised vanaprouad-härrad, lõputu seltsielu, lossid ja prints Joachim ning loomulikult Jakob oma koleerilise õe Helgaga. Siin olen ma leidnud armastuse selle tusase tuulisevõitu maa, tema rahulike pikatoimeliste inimeste… ja võib-olla iseendagi vastu.


Lisas Kristi 26.08.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (3)

“Sageli on sarja raamatud ootuspärased - moepealinnast kirjutab moeajakirjanik, Bollywoodist tuleb filmilik lugu, Islandist kirjutab muusikaõpetaja. Sama mustri järgi oleks oodanud, et Taanist kirjutab mõni tudeng, kuid seda meeldivam oli üllatus teistsugusest autorist ja loost. Hakkasin isegi idüllilist maaelu igatsema:)”

01.11.2011 12:19 - maarit
Hinnang arvustusele:
  +1   -0