21 Jump Street (2012)
Phil Lord, Chris Miller
80ndate samanimelisel menuseriaalil põhinevas märulikomöödias "21 Jump Street" kavatsevad Schmidt (Jonah Hill) ja Jenko (Channing Tatum) oma noorukieaprobleemid selja taha jätta. Nad lähevad tööle politseisse, salajasse Jump Streeti üksusesse. Nende nooruslik välimus on hea kattevari ja nii saadetakse nad kohalikku keskkooli salatööle. Lisas aftekas 14.03.2012
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020
Arvustused
“Tavaliselt keerlevad keskkoolifilmid tüdrukute (kamba) ümber.
Naljakad kohad on ikka naermist väärt ja filmi esimest poolt iseloomustab kerge huumor. Lõpupoole unustati küll ära, et tegu on komöödiaga. Näiteks hotellis toimuv tulistamine oli küll kohatu ja hoopis kurjema alatooniga.
Tatum-poiss on kergema karakterina kergesfilmis palju nauditavam kui draamafilmis. Vähemalt nägu poolest.”
“Mitte väga suur pettumus, sest ei lootnudki midagi erilist. Võib-olla kiidusõnad ja IMDb kõrge hinne mõjutasid veidi. Minu silmis väga nõrk film. Võiks arvata, et tööle asudes on noored politseinikud pädevamad. Pidi vist naljakas olema, kuidas Jenko ei osanud õigusi ette lugeda või Schmidt ei saanud päästikule vajutamisega hakkama. Või kuidas nad varastasid narkot ja käske mitte kuulates andsid alkoholi alaealistele. Fun fun fun. Rääkimata lõpus kõige viimasest stseenist paha tegelasega. Kus seal huumor oli? Hea osana tooks välja Johnny Depp ja Peter DeLuise'i kasutamise. Pole küll seriaali vaadanud, aga tundus positiivne acknowledgment originaali suhtes. ”
“Alguses tundub, et suhteliselt labane huumor hakkab võidutsema, aga aina selgemaks saab, et nii ei ole. Naljad on head, näitlejad samuti. See kuidagi toimib.”