Sanctuary (2013)

103. Sanctuary (2013)
Fredrik Edfeldt

Rootsi lavastajast Fredrik Edfeldist me veel kuuleme. Pärast tema esimese filmi „Tüdruk” (2009) festivaliedu muuhulgas ka Berliinis ja Karlovy Varys, on ta tagasi oma teise täispika filmiga „Salapaik” selleks, et huviorbiiti jääda.

Isa, kes on tapnud mehe ning kohe minemas vangi, võtab oma noore tütre, teades, et viimane saadetaks muidu hooldekodusse, ning põgeneb temaga metsa. Tema tütar on talle kõik ja tema tütrele on jällegi isa kogu ta maailma tugipunkt. Olenemata sellest, et neil on kannul politsei, saavad isa ja tütar veeta oma viimase suve koos vabaduses. Isa-tütre suhe saab metsikus looduses täiesti uue mastaabi, enne kui tuleb see, mis alati tuleb – suvi saab läbi.

Üks Rootsi andekamaid meesnäitlejaid ja meile juba tuttav Jakob Cedergren („Submarino”, „Kurbus ja rõõm") mängib isa rolli ning tütre rollis on ehe Clara Christiansson. Film, mis portreerib looduse ilu ja jõudu, selle vabadust ning läbi isa-tütre loo andestamist, on üks väga ilus vaatamine.

Maria Reinup


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
The Police Officer's Wife (2013)

104. The Police Officer's Wife (2013)
Philip Gröning

Lihtne film. Mees, naine, laps. Väikelinn. Nelinurkne korter. Täiuslikud pühapäevad. Noore pere lugu. Armastusest ajendatud vaev, mille tulemusena ilmneb lõpuks inimese hing. Armastust täis õhkkonna tekitamine, toitmaks lapse arenevat hinge. Hool ja eemalolek. Isa karjäär kohalikus politseijaoskonnas. Ema täielik pühendumine lapse eest hoolitsemisele. Vägivald mehe ja naise vahel. Me näeme naise murdumist. Ja seda, kuidas ta teeb kõik, et päästa lapse hinge, et see jääks puutumatuks ning saaks kasvada. Et õpetada lapsele, mis on armastus.

„Politseiniku naine” on film armastuse, uudishimu ja rõõmu voorustest. Ja süngusest me sees.

„Olles judisemaajav lugu perekonna purunemisest ning meeleheitlikust katsest kaitsta lapse süütust, astub „Politseiniku naine” Bergmani ja Haneke territooriumile, kujutades armastuse, iha, võimu ja häbi varjatud tumedat poolt ning subjektiivsuse kadu.” – Andréa Picard, Toronto FF


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Northwest (2013)

105. Northwest (2013)
Michael Noer

Bispebjerg on linnaosa Kopenhaagenis, mille kohta kohalikud ütlevad lihtsalt Nord-Vest. Eesti keelde tõlgituna tähendab Nord-Vest ilmakaart loe. Nord-Vestis elutseb märkimisväärne Lähis-Ida immigrantide kogukond.

Casper on murdvaras. Ta vaatab kinnisvarakuulutustest välja koha, kuhu sisse murda, ja pärast müüb varastatud kraami kohalikule araablasest kokkuostjale Jamalile. Murdvargusi pisisuli tempudeks pidaval Casperil on Jamali ja kohalike araablaste ahistamisest villand. Teda ei respekteerita, ta lastakse rahadega alati üle ning ta ei jaksa pidevalt oma nooremat venda Andyt teiste eest kaitsta. Pinged Casperi ja Jamali vahel hakkavad veelgi kasvama, kui Casper otsustab ennast siduda kellegi Björniga. Björn mängib ohtlikku suurte poiste mängu ja noor „kõva mees” Casper tahab tunda raha maitset. Üks asi viib teiseni ning ühel hetkel avastab Casper, et on lisaks endale mässinud suurde jamasse ka oma noorema venna ja iga väljapääs tekitab ainult uue ummiku.

Filmi peategelasi, vendi Casperit ja Andyt, kehastavad Gustav Dyekjær Giese ja Oscar Dyekjær Giese on vennad ka päriselus. Oma kivinägudega on nad suurepäraseks kontrastiks teiste värvikamate tegelaste kõrval. Casperi parima sõbra rollis astub üles ka üleöö kuulsaks saanud taani räppar Nicholas Westwood Kidd, hüüdnimega KIDD.

Peter Stumbur


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
My Sweet Pepper Land (2013)
1.0
1 hindaja

106. My Sweet Pepper Land (2013)
Hiner Saleem

Endine sõdur Balam tahab jõustruktuuridest väljuda ja naasta koju. Ent kui ema asub pojale agaralt naist otsima, tärkab mehes vastupandamatu soov tööle naasta. Nii saadetakse ta politseinikuks Türgi piiri äärsesse pommiauku, et seal sõjapealike ja smugeldajate hulgas seadust populariseerida. Külakeses kohtab ta kooliõpetajannast Govendi, kes ei taha mahtuda rolli, mida ühiskond talle naisena ette on näinud. Kummalgi on oma võitlus, ent kuna vastaseks on vanad kombed ja harjumused, saavad neist tahtmatult võitluskaaslased. Cannes’i festivalil Un certain regard valikus linastunud kurdi juurtega kineasti Hiner Saleemi viimane film on mõnus kombinatsioon toorest huumorist, poliitilisest allegooriast, armastusloost, eksootilistest maastikest, mängulisest kinematograafiast ja heast muusikast, mis teevad sellest meeldejääva filmielamuse. Saleem suudab olla ühiskonnakriitiline, ent samas lootustandev, ühtaegu paigutada tegevustiku Kurdistani konfliktidest räsitud argimaailma ning luua sellesse õilisamate väärtustega mikrokormose, kus heal õnnestub vahel võidutseda kurja üle, mõjumata seejuures naiivselt või irooniliselt. Just Saleemi mäng spagetivesterni filmikeele ja Metsiku Lääne maailma projitseerimine Kurdistani olelusvõitlusele on need, mis muudavad linateose filmigurmeeks. Ehkki elamuse saamiseks piisaks ka Golshifteh Farahani maagilistest hang-trummi soolodest. Katre Pärn


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Lasting (2012)

107. Lasting (2012)
Jacek Borcuch

Suvi, päikeseline Hispaania, võrratu loodus ja kuumad ilmad. Suveks välismaale tööle läinud poola tudengid Michal ja Karina armuvad. Miski ei näi segavat nende muretut elu. Enne tagasi koju pöördumist teeb Michal aga midagi koletut. Süümepiinadest vaevatuna otsib ta lohutust Karinalt, kuid oodatud kergendust ei tule. Maaliline suvemaastik asendub argise linnaeluga ning noorte elud kistakse emotsionaalsesse kaosesse.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Blue Ruin (2013)

108. Blue Ruin (2013)
Jeremy Saulnier

Lavastaja-stsenarist Jeremy Saulnier tuli 2007. aastal oma esimese filmiga „Mõrva pidu” žanrifilmimaailma kaardile. Aastal 2013 on ta tagasi võrdlemisi art-house kättemaksupõnevikuga „Sinised varemed”. Dwight (Macon Blair) on kodutu mees, kes korjab rannast pudeleid ning elab oma roostetanud sinises Pontiaci sedaanis. Kui see habemesse kasvanud väsinud olemisega räpane kolmekümnendates mees aga kuuleb uudistest, et hiljuti on vabaks lastud mees, kes aastal 1993, läks vangi topeltmõrva eest, satub Dwight vaat et paanikasse ning asub kätte maksma. Meie üllatuseks ei kulu väga palju aega, kui vabadust nautiv endine kurjategija on maha notitud ning algab ühe perekonna verine saaga, mis ei leia lõppu enne, kui omavahel on leidnud aset viimane veresaun. Kõhust õõnsaks võtva ning äärmiselt veidra rolli tegev Macon Blair on Dwightina selles filmis vaatamisväärsus omaette, kui mitte arvestada sellega, et sisult korraliku kättemaksupõnevikuga on lavastaja otsustanud ristata ka võrdlemisi kunstipärase stiili filmi ülesvõtmiseks. See kõik kokku teeb aga filmist „Sinised varemed” ühe korraliku midnight movie. Maria Reinup


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne: