- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
79.
I Am Not a Hipster (2012)
Destin Cretton
Kui teha ilus ja liigutav film maalt linna kolinud stiilselt riietuvast andekast muusikust, kes ema surma järel pikaks ajaks loomelisse kriisi langeb, panna filmi pealkirja sõna, mis viitab sotsiaalsele kategooriale ning seda siis teadlikult terve aja vältida, võib eeldada, et film peidab endas seiskohavõttu selle sõna suhtes. Nagu filosoof, Michel Foucault, võitleb ka „Ma ei ole hipster” inimeste vägivaldse kategoriseerimise vastu ning kutsub üles neid vaatlema paeluvas mitmekesisuses ja ainukordsuses.
Lisas OliverL 15.11.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
80.
I'm the Same, I'm Another (2013)
Caroline Strubbe
Kriminaalne road-movie, kus loo keskmes on mehe ja väikese tüdruku lugu, mille alguspunkt jäetakse ekraani taha, andes vaid vihjamisi mõista, et see, mis viis mehe ja tüdruku kokku, on kriminaalse taustaga, kus mehe roll pole kaugeltki ehk kõige positiivsem. „Ma olen sama, ma olen teine” on huvitavate võngetega suhtedraama, kus üksikust, tundmatu taustaga kiirteedel kihutajast Szabolcst (Zoltán Miklós Hajdu) saab olude sunnil isa 9aastasele Tessile (Kimke Desart). Omapärane, psühholoogiliselt väga huvitav ohvri ja ilmselt juhuse tahtel kurjategijaks saanud reljeefselt välja joonistatud suhtedraama, mis on täis paljurääkivat vaikust, pilke ja huvitavat kehakeelt kontrapunkteerumas Lääne-Euroopa maastike taustal. Peen ja väga hästi mängitud film sellest, kuidas teatud olukordades ja tingimustes võidakse avastada endas ootamatuid, senitundmatuid allhoovusi. Caroline Strubbe on Barcelonas õppinud belgia-flaami filmilavastaja, kellele „Ma olen sama, ma olen teine” on alles teine film. Strubbe esimest, psühholoogilist draamat „Kadunud inimeste maa” peaks PÖFFi publik mäletama 2009. aasta programmist.
Lisas OliverL 16.11.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
81.
Ida (2013)
Pawel Pawlikowski
Selle aasta üks hinnatumaid Poola filme on kantud tunnetest, mis näivad viimastel aastatel Ida-Euroopa kinos üha aktiveeruvat: räägitakse vahetumalt oma riigi minevikust ja traumadest, mida sõda ja sellele järgnenud riigikord kaasa tõid. „Ida” teeb seda kahe naise silmade läbi. Orvuna kasvanud Ida on terve elu kloostris elanud. Enne nunnaks pühitsemist läheb noor neiu mõneks päevaks külla tädi Wandale, kes on kommunistliku režiimi tuules jõudnud kõrgele juristikohale. Sellest hoolimata on Wanda elus märgata rahutuid, süütundest kantud alatoone. Ida saab Wanda käest teada, et nende suguvõsa oli juudi rahvusest. Seejärel asuvad nad teekonnale, et otsida jälgi Ida vanemate saatuse kohta. Nende rännak viib sügiseselt kõledasse maapiirkonda, kus endiste elanike majadesse on asunud uued, tõredad ja sõnakehvad inimesed. Nii mõnelgi kohalikul on osa üksikute juutide pääsemises, teistel seevastu represseeritute kadumises ... 1960ndate alguses kulgeva tegevusega retrofilmil on melanhoolse road-trip’i hõngu. Operaator on loonud suurepärased mustvalged kaadrid, milles valgus jutustab juba poole loost. Tundlik ja intiimne linateos tungib sügavale ajastu südamesse, seades maised perspektiivid kõrvuti ühele skaalale igavikulisega. „Ida” võitis Londoni filmifestivalil parima filmi preemia ning Toronto filmifestivalil FIPRESCI auhinna. Martin Oja
Lisas OliverL 15.11.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
82.
Ilo Ilo (2013)
Anthony Chen
Ilo Ilo on Filipiinidel Panay saarel asuv provints, mille nime kandev film vaatleb ühe perekonna suhteid Filipiinidelt saabunud koduabilise Teresa ehk Terryga, kes, nagu paljud temasarnased, on tulnud Singapuri paremat elu otsima. Filmi tegevus toimub 1997. aasta Aasia majanduskriisi ajal ja kriisil on oluline mõju ka tegelaste käekäigule ja nende omavahelistele suhetele. Niigi raskele olukorrale lisavad pingeid tähelepanupuuduse all kannatav ja käitumisraskustega perepoeg Jiale, kellele Terry peab asendama tööga hõivatud vanemaid, sh teist last ootavat ema. Raskesti kasvatatava poisi ja koduabilise vahel tekib peagi tugev side, millest poiss oma pärisvanematega puudust tundis. Samas peavad nii poeg kui ka vanemad lisaks endi keerulistele suhetele tegelema Terryga, mis ohustab niigi habrast pereõnne veelgi. Hea psühholoogilise vaistuga sotsiaaldraama annab peategelaste elus ja ühiskonnas toimuvat edasi nappide vahenditega, kuid seda mõjusamalt. Erinevalt paljudest Aasia art-house-filmidest on „Ilo Ilo” kinematograafia pigem realistlik kui rõhutatult kunstipärane. Pikki ja maalilisi kaadreid asendab usutav ja kõnekas tegevustik argises linnakeskkonnas, mis teeb vaatajal oma koha ja õnne eest võitlevatele tegelastele kaasaelamise lihtsamaks. „Ilo Ilo” on Anthony Cheni debüütfilm, mis linastus sellel aastal ka Cannes’i filmifestivali alaprogrammis Directors’ Fortnight. Seal pärjati film parimale debüütfilmile antava Kuldse Kaamera auhinnaga, millega sai „Ilo Ilost” esimene Cannes’is auhinnatud Singapuri film. Tauno Maarpuu
Lisas OliverL 16.11.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
83.
In Bloom (2013)
Nana Ekvtimishvili, Simon Groß
Gruusia poolt sel aastal võõrkeelsele Oscarile nimetatud film on paljudel (siiani 11 auhinda) Euroopa filmifestivalidel auhinnatud täiskasvanuks saamise lugu, mille tegevus toimub pöördelistel 1990. algusaastatel, kui arutu kodusõda Gruusiat räsib. Iseseisvumiseufooria on asendunud vägivalla ja majanduse kokkukukkumisega. On tunda traditsioonide mõranemist ja loomulikku vastuhakku liigmaskuliinsele maailmale. Ümbritsev kaos ja segased perekonnasuhted ei sega aga noori õitseeas hingi unistamast ega lootmast. Thbilisis püüavad igapäevase eluga hakkama saada teismeeas Eka (Lika Babluani) ja Natia (Mariam Bokeria). Noortele omaselt ei pööra Eka ja Natia ümbritsevale viletsusele liigset tähelepanu. Olulisem on klassikaaslastega kihistada, salaja suitsetada ja oma tärkava seksuaalsusega tegeleda. Viimane ei jää loomulikult ka vastassugupoolel märkamata. Eka kui klassikalisem iludus jääb silma temast vanemale macho’st noormehele, kes neiu mägilaste traditsioonide kohaselt ka röövib – päise päeva ajal ja otse leivasabast. Kuid Eka südames on koht ka teisel, vaatajale kindlasti tunduvalt sümpaatsemal noormehel. Nii need asjad aga Gruusias jääda ei saa. Kättemaks on valus ja siiani Eka varju jäänud tagasihoidlik Natia näitab, mis puust on Gruusia naised. Filmi stsenarist ja režissöör Nana Ekvtimishvili toetub enda noorpõlvekogemusele tolleaegses keskkonnas, tehes seda ausalt ja valusmagusa nostalgiaga, maalides Oleg Mutu kaameratöö abil Thbilisist justkui juba kergelt kolletama kippuva postkaardi. Dagmar Raudam
Lisas OliverL 15.11.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
84.
Inch'Allah (2012)
Anaïs Barbeau-Lavalette
Iisraeli-Palestiina olukord on äärmiselt keeruline nagu kõik sügavate juurtega konfliktid. Seda keerulisem on asja mõista kõrvalseisjal. Tavaliselt näeb ta asja mustvalgelt, kas siis palestiinlasi terroristidena või iisraellasi okupeerijaina. Ka film ise on alguses üpriski mustvalge, muutudes järjest enam halli erinevateks varjunditeks ning näidates olukorda mõlemast vaatepunktist. Filmi „Kui Allah tahab” peategelane Chloe töötab palestiinlaste poolel naistekliinikus. Ta elab juutide juures ja ka tema parim sõber Ava on juut, kes täidab oma kodanikukohust sõjaväelasena kontrollpunktis. Südames tunneb Chloe aga suuremat empaatiat palestiinlaste vastu. Omaks ei võta teda üks ega teine, kuigi suhted on mõlemaga sõbralikud. Mida sügavamale olukorda Chloe süüvib, seda keerulisem on tal kumbagi poolt lõpuni mõista, seda vähem mustvalgeks muutub ka ümbritsev elu. Iisraeli-Palestiina konfliktist on tehtud väga palju filme. Kõnealuse loo teeb eriliseks väga hästi tabatud ja kirjeldatud kõrvalseisja positsioon. Meie, kes me selles olukorras ei ela, ei hakka seda kunagi päriselt mõistma. Näeme seda vaid läbi väikese augu, mis on toksitud müütidest laotud müüri. Kõrvalseisjal on seda konflikti ka keeruline, kui mitte võimatu, lahendada. See saab sündida vaid asjaosaliste ja Allahi/Jahve tahtel. Just seda tähendab ka filmi pealkiri. Kaisa Karu
Lisas OliverL 16.11.2013