Ilo Ilo (2013) - Arvustus.com arvustused

Ilo Ilo (2013)
Anthony Chen

Ilo Ilo on Filipiinidel Panay saarel asuv provints, mille nime kandev film vaatleb ühe perekonna suhteid Filipiinidelt saabunud koduabilise Teresa ehk Terryga, kes, nagu paljud temasarnased, on tulnud Singapuri paremat elu otsima. Filmi tegevus toimub 1997. aasta Aasia majanduskriisi ajal ja kriisil on oluline mõju ka tegelaste käekäigule ja nende omavahelistele suhetele. Niigi raskele olukorrale lisavad pingeid tähelepanupuuduse all kannatav ja käitumisraskustega perepoeg Jiale, kellele Terry peab asendama tööga hõivatud vanemaid, sh teist last ootavat ema. Raskesti kasvatatava poisi ja koduabilise vahel tekib peagi tugev side, millest poiss oma pärisvanematega puudust tundis. Samas peavad nii poeg kui ka vanemad lisaks endi keerulistele suhetele tegelema Terryga, mis ohustab niigi habrast pereõnne veelgi. Hea psühholoogilise vaistuga sotsiaaldraama annab peategelaste elus ja ühiskonnas toimuvat edasi nappide vahenditega, kuid seda mõjusamalt. Erinevalt paljudest Aasia art-house-filmidest on „Ilo Ilo” kinematograafia pigem realistlik kui rõhutatult kunstipärane. Pikki ja maalilisi kaadreid asendab usutav ja kõnekas tegevustik argises linnakeskkonnas, mis teeb vaatajal oma koha ja õnne eest võitlevatele tegelastele kaasaelamise lihtsamaks. „Ilo Ilo” on Anthony Cheni debüütfilm, mis linastus sellel aastal ka Cannes’i filmifestivali alaprogrammis Directors’ Fortnight. Seal pärjati film parimale debüütfilmile antava Kuldse Kaamera auhinnaga, millega sai „Ilo Ilost” esimene Cannes’is auhinnatud Singapuri film. Tauno Maarpuu Lisas OliverL 16.11.2013