Maasturid - Arvustus.com arvustused

“Uus Kia Sorento kinnitab, et käbi võib teinekord kännust väga kaugele kukkuda. Kas see on hea või halb, sõltub vaatevinklist.
Eelmine Sorento oli vana kooli maastikuauto: raamile toetuva kere, juhi lülitatava nelikveo ja aeglustiga. Uus kannab aga kõigi linnadžiibi tunnuseid: kandekere, automaatselt veojõudu ümberjagav süsteem ning ei mingit aeglustit.
Miinusena võtavad ümbersündi muidugi need, kes kasutavad autot palju rasketes oludes. Seda enam, et ka haagiseveovõime kukkus 3,5 tonnilt kahele. Plussiks osutub see aga autot rohkem teedel ja vahel harva kergemates maastikuoludes pruukijatele – uus Sorento käitub teel hulga viimistletumalt.
Mõistagi konkureerib Sorento nüüd linnadžiipide seas. Honda CR-Vst, Volkswagen Tiguanist, Toyota RAV4-st on 4,7meetrine Sorento suurem, pikkuselt asuvad lähemal näiteks Hyundai Santa Fe, Peugeot 4007, Citroën C-Crosser ja Mitsubishi Outlander. Sarnaselt Sorentoga saab ka neid seitsmekohalisena. Hinnakirja algus asub Kial kõrgemal (439 900 krooni) kui kõigil nimetatutel. Varustust pakub Kia aga rohkelt: baashinnas sisalduvad lisaks tavapärasele ka näiteks tagurdusandurid, klaasipuhastite vihmaandur, kiirushoidik jpm.

Miinused: rabedus järsemates aukudes
Plussid: varustus, ruumikus, pikk garantii
Kokkuvõte: tugeval tasemel, tasakaalustatud omadustega ja hea varustusega linnadžiip.”

“Neile, kes peavad lugu heast autosõidust ja kellele rahapuudus pole probleemiks, peaks Audi SQ5 TDI olema linnadžiipide seas üks paremaid valikuid.

Kiire, terav, ruumikas ja sportlikkust arvestades üsnagi mugav – nende sõnadega saab lühidalt iseloomustada Audi esimest diiselmootoriga S-mudelit. Odav see muidugi ei ole, maksab 59 300 eurot. Sama võimsa, 313hobujõulise diiselmootoriga BMW X3 xDrive 35d saab 57 370 euro eest, Mercedes-Benzil nii võimsa diisliga rivaali neile kahele kõrvale panna ei ole.

Kui suruda parempoolset pedaali, laseb diisel kuuldavale V-8-ga muskelauto lõrina, mis paisub järjest kõrgemaid noote võtvaks möirgeks. Muide, väike trikk on juures, nimelt tuleb osa helist summuti spetsiaalses kõrvalkanalis asuvast kõlarist. Kõlab aga väga ehedalt.

Heli moodustab siiski vaid umbes kümnendiku sõidulustist. Numbrite keeles teeb SQ5 TDI 0–100 km/h sportautole kohase 5,1 sekundiga. Päriselus on sündmus veelgi suurejoonelisem: linnadžiip kehastub täielikult ümber, malbest pereautost saab hetkega karm kihutaja. Audi paiskub edasi lausa lõppematuna näiva jõuga, kaheksakäiguline automaatkäigukast vahetab järjest üles, sujuvalt, aga välkkiirelt; kogu auto, rehvidest kuni istmeni, mängib kaasa.

Mis puutub auklikku teesse, siis mugavuses annab SQ5 ka näiteks Q5-ga võrreldes üsna ootuspäraselt punkte ära, kuid arvestades muu komplekti sportlikkust, käitub ikkagi vägagi tsiviliseeritult. Muide, keskmine kütusekulu on tootja andmetel 6,8 liitrit sajale kilomeetrile.

Väliselt erineb SQ5 Q5st üsna vähe. Peamised erisused on veljed, madalam kliirens, mustad pidurisadulad, radiaatorivõre, tagaspoiler ning mõnevõrra muudetud kaitserauad. Sisemusest leiab sportlikud istmed ning hulga pisidetaile, mis toonitavad auto sportlikku iseloomu.

KOKKUVÕTE: Kiire nagu sportauto ja praktiline nagu linnadžiip. Hind on kõrge ning baasvarustus lünklik.”

“Päris maasturiks on seda ehk palju pidada, aga teiste kategooriate alla sobib veel vähem. Pigem siiski maastur, vähemalt nii meeldib mulle mõelda kuju, pisut kõrgema kliirensi ja 4WD tõttu. Viimane on küll trikiga -- pidev nelivedu saab olla kuni 60 km/h, edasi lülitab automaatselt esirattaveo peale. Kummaline on seejuures see, et talvel testides on silma hakanud, et minu arust mitte alati ei lülitu see neljarattavedu sisse. Nupp on küll sees, aga esirattad kaabivad maad, samas kui tagumised ei liigu. Mitte alati, aga on juhtunud. Peaks sellest esindusega rääkima.
Selles mõttes tore auto, et tal on maasturile omaseid jooni, samas ei ole see linnas liikumiseks ja parkimiseks liiga suur.
Vedrustus on ka pigem sportlik.”

“Väljast paistab BMW X1 nagu üks linnadžiip ikka, sõidukogemus on aga kõike muud kui maastikuautolik.
Sportautolik kõlaks liialdusena, kuid äärmiselt sportlik, koos kõigi kaasnevate plusside ja miinustega aga küll. Kes otsivad X1-st mugavat ja pehmet kulgejat auklikele kruusateedele, peavad pettuma, sellistes oludes esineb X1 üsna rabedalt, kes aga sõiduautolikke omadusi asfaldil koos võimalusega sõita vahel sinna, kuhu sõiduautoga liiga madala kliirensi tõttu ei pääse, siis neile peaks BMW uus linnadžiip sobima. Muide, X1-te pakutakse nii nelikveolisena kui ka vaid tagaveolisena, märgistatuna vastavalt xDrive ja sDrive.
Mõõtudelt on X1 väiksem kui Mercedes-Benzi GLK ja Audi Q5. Ning ka odavam. Noobelmarkidel talle otsest konkurenti praegu vastu panna polegi, kuid eks ennekõike just nimetatutega X1-l rinda pista tuleb.

Miinused: sõiduomadused halval teel, hind
Plussid: ökonoomne, kuid võimas mootor, sõiduomadused heal teel
Kokkuvõte: stiilne linnadžiip, mis maksab sportlikkuselt liiga palju lõivu mugavusele.”

“Nagu umbes kahel kolmandikul Eestis müüdavatest X5-test, nii oli ka proovisõiduautol just diiselmootor. Ilmselt poleks liialdus nimetada seda kolmeliitrist reaskuuest mitte üksnes maailma üheks parimaks diiselmootoriks, vaid maailma üheks parimaks mootoriks üldse. 0–100 km/h kiirendusaeg 8,3 sekundit ei anna X5 tegelikust kiirendusvõimest täit pilti, diiselmootori musklid pääsevad veel paremini võimule näiteks möödasõitudel.
Oluline näitaja on veel ka keskmine kütusekulu 8,7 liitrit, mis džiibi 2105 kg tühimassi arvestades paneb üllatama. 85liitrisest kütusepaagist jagub seega peaaegu tuhandeks kilomeetriks.

Jõulisuse ja säästlikkuse poolest on kaasaegsed diiselmootorid hästi tuntud, kuid sageli kimbutavad neid endiselt müra ja reageerimisaeglus. BMW diiselmootor vastab gaasivajutusele aga bensiinimootori innukusega ja kuigi kiirendades on mootor sõitjateni kosta, pole tegu ebameeldiva põrinaga.
Keskmisest sõiduautost 30 cm kõrgem ja koos sõitjatega ligi 2,5 tonni kaaluv kolakas ei tohiks füüsikaseadusi meenutades sõita nii, nagu X5 sõidab. See keerab innukalt kurvi, kere kaldub minimaalselt, alajuhitavusest pole isegi märjal asfaldil märkigi ning roolitöö on ülitäpne.
Superjuhitavuse mõningane varjukülg on sõidumugavus. Kindlasti pole X5 ebamugav või sõitjaid raputav auto, kuid Saksamaal korraldatud võrdlustesti (AL nr 3 2007) kaotas BMW X5 õhkvedrustusega Mercedes M-klassile just vedrustusmugavuse pärast. Eesti teedel neid autosid korraga ei õnnestunud proovida, kuid X5 mugavusele kümne palli süsteemis alla seitsme küll ei julgeks anda.

PLUSSID
ruumikus, juhitavus, mootor, kvaliteet

MIINUSED
rivaalidest kallim

KOKKUVÕTE
BMW X5 nihutab taas latti, mille järgi luksusdžiipe hinnatakse. Uskumatult võimekas maanteedel, saab hakkama ka siis, kui teed halvaks muutuvad.”

“BMW väidab, et on oma uues nelikveolises X6-s ühendanud džiibi sportkupeega. See on vastuoluline väide, kuid X6 näeb tõesti tavatu välja ning ka sõidab sedasi, nagu ühelt suurelt luksusdžiibilt ei ootaks.
Sedasorti autode eesmärk on aidata omanikel silma paista ning sellega saab BMW X6 suurepäraselt hakkama.

Miinused: ebapraktilisus, sõidumugavus
Plussid: juhitavus, kiirendus, erinev disain
Kokkuvõte: kiire ja väga sportlik nelikveoline, mis paistab silma, kuid jääb jänni praktilisuses.”