Luukpärad - Arvustus.com arvustused

“Opel Agila eelmise põlvkonna auto oli selgelt inspireeritud tavalisest karbist või, ütleme, merekonteinerist – välja nägi umbes sama kole, kuid see-eest oli silmapaistvalt ruumikas. Äsja esitleti uut Agilat, mille kujustus lubab selles silmi peitmata sõita ning endiselt pole probleemi ka reisijate mahutamisega.
Agilat näidati maailmale esimest korda 2000. aastal. Tegu polnud mitte Opeli enese kätetööga, vaid facelift’itud Suzuki Wagon R-iga. Eriliselt edukaks see auto silmaga nähtavatel põhjustel ei saanud, nii loodetakse uuest mudelist palju enamat.
Ehkki Suzuki disainerite kätetööst põhjustatuna sai Agilast rahvasuus kärmelt sarnase kõlaga Ugly, on auto taas sõsarmudel Suzukiga (seekord siis Suzuki Splashiga). Valmivad need kaksikud, muide, Ungaris. Disainipoolel on aga silm hoolega peal hoitud: uue Agila üheks peamiseks trumbiks on just väliskujustus. Proovisõidus olnud säravates helesinistes või -rohelistes toonides on tegu kahtlusteta ühe ilusama autoga omas klassis. Sõitjateruumi võib tellida mitmevärvilise, see teeb auto rõõmsailmeliseks ka seest.

Miinused: ebakonkreetne rool, nõrgad bensiinimootorid
Plussid: disain, ruumikus, ergas diiselmootor
Kokkuvõte: linna on Agila sobiv – säästlik, hea manööverdusvõime ja kerge rooliga. Linnast väljas käituvad paljud väikeautod paremini.”

“Mitmes mõttes innovaatiline Audi A2 on meie tänavapildis harulduseks, põhjuseks kallis hind nii uue kui ka kasutatuna.
1997. aastal tutvustatud kontseptauto Al2 tootmisküpseks saamine võttis veidi enam kui kaks aastat. Uuendusliku ideeautoga võrreldes muudeti seeriatoodangu välisilmes imetlusväärselt vähe. Ilmeksimatult audilik välimus ja sisu, mille juures suudeti hoiduda võrreldes margi suuremate mudelitega oluliselt madalamast materjalide- ja koostekvaliteedist. Audi tundub igati kvaliteetprodukt, lihtsalt vähendatud mõõtkavas. Briti autoajakiri Autocar kuulutas Audi pesamuna väljatulemisel, et tegu on parima superminiga maailmas – kahjuks ei arvanud ostjad sama moodi ning A2 on jäänud tänavapildis haruldaseks. Oma osa mängis siin loomulikult auto hind, mis oli lihtsalt liialt kõrge. Samas on eelkõige just tänu haruldusele auto järelturuväärtus kõrge.

Miinused: kallis, väike kütusepaak (kuni 2002), kallis kereremont, kohati nöökiv töökindlus
Plussid: eriline, säästlik, disain

Kokkuvõte: Audi A2 on mõeldud eelkõige edukale linnainimesele, kes peab lugu stiilist ning on nõus selle eest veidi rohkem maksma.”

“Chevrolet’ Sparki julget disaini täiendavad kõrgel tasemel igapäevased kasutusomadused.

Välja näeb Spark nagu ideeauto, mis enne koosteliinile jõudmist peaks läbima veel n-ö keskmisele maitsele kohandamise kuuri. Kuid kuur jäi olemata, sarnasust 2007. aastal New Yorki näitusel esitletud idee-Beatiga ei märka vaid pime. Muide, toona näitas Chevrolet kolme ideeautot, lisaks veel Traxi ja Groove’i ning palus hääletada oma lemmiku poolt. Võitis, nagu Sparki järgi arvata võitegi, Beat.

Odavaima Sparki hinnaks teatatakse 129 980 krooni, kuid välja on kuulutatud ka sooduspakkumine, mis tähendab, et autot saab osta 119 900 krooni eest. Soodushinnaga Spark pole siiski Eesti odavaim auto, Dacia Logani saab veel väiksema summa eest. Kolmiku Citroën C1, Toyota Aygo ja Peugeot 107 esindajad maksavad aga rohkem nagu ka Kia Picanto ja Suzuki Alto.

Tavahinnakirja aluseks võttes maksab kõige kallim Spark 186 240 krooni. 1,2liitrise mootoriga tippmudeli varustuses leiduvad nii valuveljed, kliimaseade kui näiteks ka parkimisandurid.

Baasmudel esineb oluliselt tagasihoidlikumalt, hinnas ei ole raadiotki, rääkimata muudest mugavustest, kuid samas väärib kiitust turvavarustuse eest. Nii saab ka baasmudeli ostja juhi- ja kaassõitja eesmised ning külgmised turvapadjad, samuti turvakardinad. Tähelepanuväärne on ka viieaastane või 150 000 km garantii.

PLUSSID:
Hind, turvavarustus, sõiduomadused, garantii

MIINUSED:
Sisemüra, baasvarustus

KOKKUVÕTE:
Omanäolise välimusega asjalik linnaauto, mis käitub ka maanteel stabiilselt ja usaldusväärselt.”

“Uus Volkswagen Golf GTI kombineerib õnnestunult igapäevaauto ja sportauto põhiväärtused.

Lugegem nendeks väärtusteks vastavalt praktilisuse ja sõidurõõmu. Esimest pakub Golf GTI väikekeskklassi parimate tasemel, teist aga vägagi mitmeplaaniliselt, ühtaegu nii äärmiselt emotsionaalselt, kuid samas kontrollitult. Puuduvad igasugused takistused kasutada seda esmaspäevast reedeni nagu üht pereautot ikka ja nädalavahetusel kihutada ringrajal.

GTI välimus kõneleb selgelt sportlikest ambitsioonidest. Just kõneleb, mitte ei karju. Väike spoiler tagaluugil, suured ja efektsed veljed, kärgvõre jahutusõhku mootoriruumi juhatamas, mõned GTI logod, difuusor taga, tavamudelist madalam vedrustus (ees 22 ja taga 15 mm) annavad kokku komplekti, millisega võivad sõita ka üle 19aastased ilma, et peaksid enda tõsiseltvõetavuse pärast muretsema.

Sisemuses ootavad ees retrohõngulise ruudulise kangaga kaetud sportistmed, elegantses kroomraamistuses nupud-näidikud ning muidugi alaservast sirge rool. Kõik klapib välise olekuga, sportlik, kuid mitte ülearu eputav.

Selgelt loetavaid spido- ja tahhomeetrit täiendab keskekraan, kuhu saab kuvada n-ö tavalisi reisiarvesti näite, kuid ka näiteks mootoriõli temperatuuri. Kiire sõidu harrastajad võivad seda infot vajada. Mõistagi leidub näidikuplokil ka jahutusvedeliku termomeeter.

Praktiliselt poolelt esineb GTI nagu Golf ikka: tagaistmel jagub ruumi piisavalt, pakiruumi saab kah istmete arvelt suurendada. Haakekonksugi võib paigaldada ja sellega tirida kuni 1,4tonnist piduritega haagist.

PLUSSID: sobib nii igapäevasõiduks kui ka spordiks, hästi varustatud, üsna ökonoomne, kiire.
MIINUSED: hind
KOKKUVÕTE: sportlikkus on hästi ühendatud igapäevaselt autolt oodatavate omadustega. Suudab pakkuda nii sportlikku sõidurõõmu kui ka olla asjalikult praktiline.”

“DS3-ga sihib Citroën uusi radu. Viimasel kümnendil lihtsatele odavautodele keskendunud firma trügib moeka väikeautoga Mini ja Alfa Romeo mängumaale, pakkides tuttava tehnika sportlikumasse kesta.

DS3 on seega Citroën C3 eriversioon, nagu need edaspidi sünnivad ka mudelitest C4 ja C5. Väliselt on õigupoolest keeruline DS3 ja C3 õekesteks pidada, sedavõrd suur on nende kahe visuaalne erinevus. Autod on sama pikad, kuid DS3 madalam, kitsam ning ilma tagausteta.

Õnnestunud välisdisainis on kõige silmatorkavamad detailid püstjad dioodiribad esikaitserauas ja haiuime-kujuliseks viimistletud B-piilar, mis tuleb eriti hästi esile kontrastsete värvikombinatsioonide puhul. DS3 katus võib olla kere põhivärvist erinevat tooni, võimaldades omanikul tellida auto vastavalt oma spetsiifilisele ettekujutusele.

Kerevärve on 11 ja katusevärve peaaegu sama palju, kuid sõltuvalt toonist ja varustustasemest ei saa päris kõike kõigega kombineerida. Värvi valimine maksab sõltuvalt varustustasemest ja konkreetsest värvikombinatsioonist 2000–13 000 krooni. Juurde tuleb maksta kõikidel juhtudel, kui ostja ei rahuldu valget värvi ja valge katusega DS3-ga.

PLUSSID:
Disain, mugavus, varustusvõimalused, baashind.

MIINUSED:
Praktilisus, roolitunnetus, tippmudeli hind.

KOKKUVÕTE:
Citroën suudab positiivselt üllatada. DS3 pole veatu, kuid siiski värskendavalt omanäoline.”

“Vahepeal soikunud Fiati müüki Eestis püüab ergutada uuendatud väikeauto Punto Evo, mis tuleb turule uue välisilme, sõitjateruumi ja mootoritega.

2005. aastast toodetud Grande Punto välja vahetanud mudel sai välimuses efektsust juurde eelkõige eestvaates. Kiiljas küljejoon saab alguse eriti madalast ninaosast, mille juures võib tõepoolest näha ühisjooni mõne Maseratiga. Profiilis ja tagaosas on muutused marginaalsed, kuigi auto välispikkusele lisandus mudeliuuendusega 3 cm.

Tubli arenguhüpe on toimunud sõitjateruumis, kus juhti tervitab uus kallihinnalisema ilmega armatuurlaud ja kahetooniline polsterdus. Suuremat osa armatuurlauast katab perforeeritud ilmega plastmaterjal, mis on katsudes mõnusalt pehme. Vähemnäpitavates kohtades kohtab aga endiselt ebameeldivalt jäika plasti, mille koostekvaliteediga ei saa pealegi päris rahule jääda. Näiteks rooli all olev pisilaegas ei tahtnud kuidagi korralikult sulguda, natuke oli lisasurvet vaja. Kui sõitjatele (neljale) ruumi jagub, siis kindalaegas on lausa naeruväärselt väike.

Sõitma asudes suutis Punto Evo siiski positiivselt üllatada. Vedrustus on mugav ja töötab konarustel tasaselt, kerge rool andis ka mõningast tagasisidet ning üleliigseid mürasid juhini ei kostunud.

PLUSSID:
Sise- ja välisdisain, sõidumugavus, hind

MIINUSED:
Käiguvahetused, apsud koostekvaliteedis, diisel pole parim valik

KOKKUVÕTE:
Disainilt ja sõiduomadustelt tore väikeauto, mida veavad diiselversioonis alt ebatäpsed käiguvahetused.
Hinne kokku”