Ecstasy of the Angels (1972) - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

Ecstasy of the Angels (1972)
Kôji Wakamatsu

Aastaaegade ning nädalapäevade varjunime taha peituv noorte revolutsiooniliste radikaalide grupp saab ülesandeks sisse murda USA sõjaväebaasi lõhkeainelattu, et sealt võimu kõigutavate pommiplahvatuste jaoks käsigranaate varastada. Kuid kui mustade päikeseprillide ning stiilse väljanägemise taha varjuv napisõnaline rühmituse liider Oktoober saab tulevahetuses vigastada, jäädes pimedaks, on salapärase ning Aastaks kutsutava liidri käsul aeg tuua esiplaanile järgmine seltskond võitlushimulisi noori veelgi radikaalsemaid ning karmimaid võtteid kasutava Veebruari juhtimisel. Isehakanud revolutsionääride killustunud fraktsioonide vahel puhkeb aina absurdsemaid ning psühhedeelsemaid mõõtmeid võttev võimuvõitlus, kus mõjutusvahenditena sobivad ühtmoodi seks ja vägivald. Wakamatsu tuntuimaid ning vaieldamatult kinoklassikasse kuuluv ühtaegu mustvalge ja värviline „Inglite ekstaas” on abstraktse huumoriga vürtsitatud ülistiilne kombinatsioon 1970ndate revolutsioonilisest ideoloogiast, pinku eiga softcore erootikafilmist ning ajastu hõngu kinnistavast agitatsioonilaulude ning free jazz’i hullutavast heliribast.

Jaapani filmiloo ehk ühe olulisema filmistuudiole Art Theater Guild (ATG) valminuna ning hiljem revolutsiooniliste sidemete tõttu eksiili läinud stsenaristi Masao Adachi käsikirjale tuginev „Inglite ekstaas” sisaldab ühtmoodi viiteid 19. sajandi Prantsuse revolutsioonile, Venemaa 1917. aasta veebruari- ning oktoobrisündmustele ning Wakamatsut ning Adachit inspireeritud Palestiina vabastusliikumisele.

Sten Saluveer