Moebius (2013) - Arvustus.com arvustused

Moebius (2013)
Kim Ki-duk

Pikalt abikaasa armuafääri talunud naine otsustab meeltesegadushoos kätte maksta kõige julmemal viisil – eemaldades oma teismelise poja meheuhkuse, et seejärel jäljetult kodust kaduda. Šokeeritud afääri võigastest tagajärgedest ja faktist, et perepoeg on ilma jäetud võimalusest saada meheks nii füüsilises kui ka sotsiaalses mõttes, otsustab mees samavõrd radikaalse ohverduse kasuks – võtta eneselt ning anda pojale tagasi see, mis eemaldati. Veelgi enam, isa otsustab pühendada ennast pojast meheks koolitamisele, sest ilma sugu defineeriva füüsilise osata pole poeg „mees” ei isa ega kambajõmmide silmis. Kuid seda tehes kasvavad ka parimasse puberteediikka jõudnud poja ihad ning kui ootamatult otsustab ka ema koju naasta, keeravad juba senini viimase piirini viidud suhted perekonnas täiesti sassi. Korea autorikino lipulaeva Kim Ki-duki „Möbius” kuulub aasta skandaalsemate linateoste hulka nii graafilise pildikeele kui ka tabuteemasid kajastava sisu tõttu. Sestap pole ime, et kodumaised tsensorid piirasid filmi levi kolm korda enne kinolevisse lubamist. Dialoogita, ainult näitlejate kehakeelele ning ilmetele tuginev ning pantomiimiteatrit meenutav film on allegooria nii Korea, kuid miks mitte ka Eesti ühiskonnas levinud šovinismi ja arusaama vahel, et mehe riist on tema seksuaalse ja ühiskondliku positsiooni garantii. Kim Ki-duk on filmi kommenteerides öelnud: „Ma olen isa, ema on mina ja ema on isa. Me oleme sündinud ihast ja me reprodutseerime ennast ihas. Nii olemegi ühendatud nagu Möbiuse kuju, seetõttu ennast kadestades, vihates ja armastades.” Sten Saluveer Lisas OliverL 16.11.2013