- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
Globaalpohmelus
Kaupo Vipp
Raamat üritab täita infolünka, mis on Eestis tekkinud Naftatipu ehk Peak Oil´i nimelise globaalse fenomeni osas. Esitatud lood seavad kahtluse alla laiatarbekultuuri, massimeedia ja neoliberaalse majanduskäsitluse poolt jutlustatava tööstustsivilisatsiooni eduloo. Paljude refereeritud teadustööde abil saab lugeja ülevaate inimkonna üha süvenevate murede arenguloogikast. Samuti sellest, mida oodata käesoleva globaalse naftatipukriisi koostisosade – energia-, toidu-, majanduse-, rahanduse-, võlgade-, sotsiaalpoliitika-, geopoliitika- jt kriiside edasistelt arengutelt. Tööstusühiskonna poolt odavaile energiasisendeile ja pidevale majanduskasvule rajatud hedonismipillerkaar on tänaseks pöördumatult ümber ning tsivilisatsiooni on haaranud globaalne heaolupohmelus. Olukord on meie kontrolli alt väljunud. Loodus kannab inimliigi nüüd omatahtsi jätkusuutlikkuse rüppe tagasi, kuid on küsitav, paljud meist sellise tagasikandmise üle elada suudavad. Üha paisuvat globaalkriisi lihtsalt olematuks vaikida ei saa ja jätkuv pea liiva alla peitmine on vastutustundetu, isegi kui seda teha paanika vältimise ettekäändel. Paanika saab haarata ainult neid, keda hädad ettevalmistuseta tabavad. Kuid maailma viimased arengud näitavad, et on aeg hüljata lootus, nagu mõtleks, tegutseks ja valmistuks keegi kuskil meie eest. Kui meil kunagi üldse on vaja olnud oma peaga mõelda, siis on see hetk nüüd käes. Me peame märkama ja mõistma käivitunud protsesside mehhanisme ning seaduspärasid, et suuta ise eelseisvat globaalset kollapsit pehmendada – vähemalt üksikisikute ning kogukondade tasemel. Raamatus leidub ka rida viiteid infole, mis võiks aidata meil oma tulevikku veidigi üleelatavamaks muuta. Lisas Marge-Elin Roose 27.09.2012
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
“Maailma Vaade : Nr. 18 2012
Kas naftast võib saada pohmeluse?
Kaupo Vipp "Globaalpohmlus"
2008. aastal tabas maailma, mis oli nautinud pikka majandusliku kasvu perioodi, äkki ränk pangakriis, millele järgnesid äkilised börsihindade kukkumised, kinnisvaramullide lõhkemised ja seejärel ulatuslik, üha enamaid riike endasse mässiv finantskriis. Kuigi poliitikud ja majandustegelased esinevad aeg-ajalt eufooriliste hüüatustega, et kohe-kohe taastub normaalne olukord ja tarbimispidu jätkub endise lustiga, pole seda siiani siiski juhtunud. Mida pikemalt kriis kestab, seda kahtlevamalt küsivad paljud, kas kunagi üldse enam juhtub.
Kaupo Vipp on oma sadadel teaduslikel uuringutel, publikatsioonidel ja raamatutel põhinevas teoses „Globaalpohmelus” võtnud vaevaks sellele küsimusele võimalikult ammendavat teaduslikku selgitust anda. Järeldused pole just kuigi lohutavad. „Üle 200 aasta kestnud pidev kasv on lõppemas ning algamas on paratamatu kokkutõmbumine. Selle algtõuge – meie ressursiallikate kõdumine – on manifesteerunud majanduskasvu peatumisena, finantssüsteemide kinnikiilumisena ja üldise pöördena de-globaliseerumise suunas. Kõikjal on riikidele ning rahvastele vahepeal harjumuseks saanud heaolu kahanemine vallandanud ühiskondliku ja poliitilise ebastabiilsuse, mis levib kiirelt üle kogu planeedi. Kõlagu selle kirjeldus meie massimeedias pealegi, kui streigid pensioniea tõusu vastu, rahulolematus kärpemeetmetega, Occupy Wall Street, Araabia Kevad, näljamässud, terrorilained vms.”
Mõnigi lugeja võib Vippi teost pidada skeptiliselt kas liiga roheliseks või liiga antiliberaalseks, ent isegi kõige kriitilisem lugeja ei saa väita, et raamat jätab külmaks või ei pane kaasa mõtlema.
Autor on raamatu iga peatüki varustanud sissejuhatavate tsitaatidega tuntud teadlastelt ning mõtlejatelt. Üks nendest, Arthur Schopenhaueri oma, iseloomustab suurepäraselt ka „Globaalpohmeluses” endas esitatut: „Iga harjumatu teadmine siin maailmas peab läbima kolm etappi. Alguses peetakse seda täiesti naeruväärseks. Teises etapis püütakse seda vihaselt vaidlustada. Kolmandas etapis võetakse see kõigi poolt omaks, nagu iga teine täiesti enesestmõistetav tõsiasi”.
http://www.maailmavaade.ee/?d=globaalphm_1112”