- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
1.
KYBALION
Kolm pühendatut
Kolme pühendatu uurimus Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka hermetistlikust filosoofiast. Iidsetest aegadest on salajastes vennaskondades õpetajalt õpilasele suuliselt edasi antud hermetistlikku õpetust. See õpetus on koondatud kogumikku "Kybalion". Mõiste enda tähendus on aja jooksul kaduma läinud ja pole nüüdseks enam teada. Raamat käsitleb hermetistlikku alkeemiat, mille eesmärk pole mitte tarkade kivi leidmine, mille abil metalle kullaks muuta, vaid vaimne alkeemia, mis muundab mentaalseid võnkeid. Teosesse on koondatud seitse hermetistliku õpetuse põhiprintsiipi, mille aluseks on arusaam, et kõiksuse põhiolemus on mentaalne ehk vaimne.
Lisas Zeus 24.09.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
2.
Antikristus
Friedrich Nietzsche
„Antikristus” on Nietzsche üks tuntumaid ja enim vaidlusi põhjustanud teoseid, kirjutatud 1888. a septembris. Nietzsche laskub poleemilisse, ägedasse võitlusse kristluse moraaliga. Sellesse on koondatud tema kristluse vastu suunatud kriitika, mis oli esinenud ka Nietzsche varasemates teostes, ent nüüd kasutab ta sarkastilist tooni, väljendades vastikust selle suhtes, kuidas orjamoraal on ära rikkunud Vana-Rooma õilsad ja eluterved väärtused. Nietzsche rünnak on suunatud mitte ainult teoloogia ja ametliku kiriku vastu, vaid ka kristlusest tulenevate põhimõtete ja moraalinormide vastu, mis on levinud kaugele väljapoole kiriku piire, moodustades Lääne ühiskonna väärtustesüsteemi tuuma.
Lisas Zeus 24.09.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
3.
Acta Semiotica Estica IX
Andreas Ventsel, Peeter Selg, Mari-Liis Madisson, Ott Puumeister
Tegemist on erinumbriga “Poliitilisuse semiootika”, kus fookusesse on asetatud poliitiliste protsesside erinevate aspektide uurimine. Nii koondab kogumik artikleid identiteetide konstrueerimise, poliitilisele kommunikatsiooni, mitmesugustele võimumehhanismide ning (aja)kirjanduse ideoloogilisuse problemaatikast. Poliitilisust kui protsessi mõistetakse siinses kontekstis permanentse antagonismina ühiskondlikus läbikäimises, mida ei saa kunagi täielikult või lõplikult lahendada. Mõiste poliitilisus osutaks seega teatud ühiskondlike suhete liigendamise protsessile ja loogikale, mille kaudu seda antagonismi püütakse ajutiselt lahendada. Semiootika vaatepunktist võib poliitilisust mõista kui võimusuhte väljendust erinevates semiootilistes süsteemides ja nende süsteemide vahel. Kuna sotsiaalsed tingimused ja semiootiline kontekst muutuvad pidevalt, siis on iga kord/korrastatus mingite teiste korrastatuse konfiguratsioonide välistatus ning seetõttu on võim alati igas tähistamisprotsessis kohal. Poliitilisuse semiootika kui distsipliini eesmärgiks olekski niisuguselt protsessuaalselt määratletud võimusuhete tuvastamine erinevates tähistamispraktikates ja nende tähistamisloogikate analüüs. Just niisuguste ühiskondlike korrastatuste analüüsimisega ja mõtestamistega käesoleva ajakirja numbri autorid tegelevadki. Kõnealust numbrit rikastab asjaolu, et artiklite autorid on erineva distsiplinaarse taustaga, mitmesugustes tähistamispraktikates avalduvate võimusuhete analüüsile on lähenetud nii semiootika, politoloogia, sotsioloogia kui ka kirjandusfilosoofia perspektiivist. Kahtlemata on kõnekas ka tõik, et lisaks eesti autoritele Ott Puumeisterile, Jaak Tombergile, Rein Ruutsoole, Peeter Selgile, Mari-Liis Madissonile, Andreas Ventselile, Juhan Saharovile, Anu Haamerile, Igor Gräzinile ja Silvi Saluperele on oma panuse andnud ka soome sotsioloog Risto Heiskala ning itaalia päritolu semiootik Remo Gramigna. Koostajad-toimetajad Andreas Ventsel, Peeter Selg, Mari-Liis Madisson, Ott Puumeister Kaane kujundanud Rauno Thomas Moss
Lisas Marge-Elin Roose 29.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
4.
Lihtsalt õnnelik. Õnne valem igaks päevaks
Stefan Klein
Kõik me oleme sündinud eelsoodumusega tunda õnne. Sageli aga seisame oma õnnel ise risti tee peal ees – enamasti sellepärast, et me lihtsalt ei tea, kuidas õnne leida. Viimastel aastatel on aju-uurimine näidanud, kuidas iga inimene saab oma aju varustust kasutada parema elu saavutamiseks. Teadlane Stefan Klein kirjeldab põnevalt ja ladusalt, millistest allikatest saavad toitu õnn ja õnnetus ning toob välja reeglid, kuidas leida häid tundeid ja halbadest pääseda. Sest õnne on võimalik õppida! Stefan Klein (snd 1965) on õppinud füüsikat ja filosoofiat ning kaitsnud doktorikraadi biofüüsika erialal. Ta pühendus populaarteaduslike raamatute kirjutamisele, sest tahtis äratada inimestes vaimustust reaalsuse suhtes, mis on põnevam kui mis tahes kriminull. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Õnne saladus“, „Kas kõik on juhus?“, „Aeg. Aine, millest koosneb elu“ ja „Andmise mõte“.
Lisas Marge-Elin Roose 07.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
5.
Sündimise ebaõnnest
Emil Michel Cioran
Selles raamatus kõneleb rumeenia päritolu prantsuse filosoof ja kirjanik Cioran (1911–1995) inimeseks olemisest läbi selle kahe põhikomponendi: sünni ja surma, väites, et õnnetus ei seisne mitte lähenevas ja meid kõiki ootavas surmas vaid hoopis sündimises, mis on „juhus, tobe äpardus“. Tema töid iseloomustavas aforistlikus stiilis kirjutab Cioran ajast, surmast, Jumalast, religioonist, enesetapust, kannatustest ja kiusatustest. Teravapilgulise vaatleja ja kannatliku mõtisklejana kirjeldab Cioran nõnda olulisimat inimesest. Sari „Avatud Eesti Raamat“
Lisas Marge-Elin Roose 02.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
6.
Põhjuslikkus, tõlgendus ja teadmine: valitud filosoofilised artiklid
Donald Davidson
Artiklikogumik koondab Donald Davidsoni (1917–2003), ühe mõjukaima 20. sajandi analüütilise filosoofi, olulisemaid artikleid keele- ja vaimufilosoofia, epistemoloogia ning metafüüsika valdkondadest. Vaatluse all on analüütilise filosoofia kesksed teemad nagu tõde, tähendus, tõlgendus, põhjuslikkus, ratsionaalsus ja teadmine ning nende omavahelised seosed. Kogumikul on Ernest Lepore’i ja Kirk Ludwigi, tänapäeva peamiste Davidsoni tõlgendajate spetsiaalselt eestikeelsele väljaandele kohandatud järelsõna.
Lisas Marge-Elin Roose 10.10.2012