Andmise mõte

7. Andmise mõte
Stefan Klein

Isetute päralt on maailm – see on Stefan Kleini uue, meie mõtteid ja tegusid muutva raamatu hämmastav kvintessents. Sest uusimad uurimused ei näita kõige ausamaid inimesi mingil juhul kõige rumalamatena. Vastupidiselt meie argiuskumustele käib egoistide käsi nimelt ainult lühiajaliselt paremini. Pikemas perspektiivis on edukad need inimesed, kes pingutavad teiste heaolu nimel. Sest mitte ainult konkurents, vaid ka koostöö on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks. Arusaamine heast ja kurjast on meile kaasa sündinud. Stefan Klein teeb kütkestava läbilõike aju-uurimise ja geneetika, majandusteaduste ning sotsiaalpsühholoogia aktuaalsetest tulemustest. Ta näitab, millised seadused otsustavad meie elus edu ning ebaedu üle. Ja ta kirjeldab, miks inimlik kooselu ning teiste parem käekäik kuuluvad meie sügavaimate vajaduste hulka. Teiste eest hoolitsemine kaitseb meid mitte üksnes üksinduse ja depressiooni eest. Pigem teeb isetus meid õnnelikumaks ja edukamaks – ning nagu on tõestatud, tagab meile koguni pikema elu. Stefan Klein, sündinud 1965 Münchenis, on edukaim saksakeelne teaduskirjanik. Ta on õppinud Münchenis, Grenoble’is ja Freiburgis analüütilist filosoofiat ning füüsikat, teinud teadustööd teoreetilise biofüüsika vallas. Ta pühendus kirjutamisele, sest „tahtis äratada inimestes vaimustust reaalsuse suhtes, mis on põnevam kui mis tahes kriminull”. Tema raamat „Die Glücksformel“ (e.k „Õnne saladus”, 2004) püsis üle aasta Saksa bestsellerite hulgas ja tegi autori tuntuks kogu maailmas. Järgnevatel aastatel ilmusid palju kiita saanud bestsellerid „Alles Zufall” („Kas kõik on juhus?”, e.k 2007), „Zeit” („Aeg”, e.k 2009) ja „Da Vincis Vermächtnis oder Wie Leonardo die Welt neu erfand” („Da Vinci pärand ehk Kuidas Leonardo maailma uuesti leiutas”). Kleini teoseid on korduvalt esile tõstetud ja tõlgitud 25 keelde. Stefan Klein elab vabakutselise kirjanikuna Berliinis.


Lisas Marge-Elin Roose 08.10.2012
Pane hinne:
Globaalpohmelus
9.6
13 hindajat

8. Globaalpohmelus
Kaupo Vipp

Raamat üritab täita infolünka, mis on Eestis tekkinud Naftatipu ehk Peak Oil´i nimelise globaalse fenomeni osas. Esitatud lood seavad kahtluse alla laiatarbekultuuri, massimeedia ja neoliberaalse majanduskäsitluse poolt jutlustatava tööstustsivilisatsiooni eduloo. Paljude refereeritud teadustööde abil saab lugeja ülevaate inimkonna üha süvenevate murede arenguloogikast. Samuti sellest, mida oodata käesoleva globaalse naftatipukriisi koostisosade – energia-, toidu-, majanduse-, rahanduse-, võlgade-, sotsiaalpoliitika-, geopoliitika- jt kriiside edasistelt arengutelt. Tööstusühiskonna poolt odavaile energiasisendeile ja pidevale majanduskasvule rajatud hedonismipillerkaar on tänaseks pöördumatult ümber ning tsivilisatsiooni on haaranud globaalne heaolupohmelus. Olukord on meie kontrolli alt väljunud. Loodus kannab inimliigi nüüd omatahtsi jätkusuutlikkuse rüppe tagasi, kuid on küsitav, paljud meist sellise tagasikandmise üle elada suudavad. Üha paisuvat globaalkriisi lihtsalt olematuks vaikida ei saa ja jätkuv pea liiva alla peitmine on vastutustundetu, isegi kui seda teha paanika vältimise ettekäändel. Paanika saab haarata ainult neid, keda hädad ettevalmistuseta tabavad. Kuid maailma viimased arengud näitavad, et on aeg hüljata lootus, nagu mõtleks, tegutseks ja valmistuks keegi kuskil meie eest. Kui meil kunagi üldse on vaja olnud oma peaga mõelda, siis on see hetk nüüd käes. Me peame märkama ja mõistma käivitunud protsesside mehhanisme ning seaduspärasid, et suuta ise eelseisvat globaalset kollapsit pehmendada – vähemalt üksikisikute ning kogukondade tasemel. Raamatus leidub ka rida viiteid infole, mis võiks aidata meil oma tulevikku veidigi üleelatavamaks muuta.


Lisas Marge-Elin Roose 27.09.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (3)

“Majandusteaduse blues ja tragöödia surm kõhukorinast

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16934:majandusteaduse-blues-ja-tragoeoedia-surm-kohukorinast&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3425”

25.01.2013 09:50 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Raha, seks, sõda, karma: märkmeid budistlikuks revolutsiooniks

9. Raha, seks, sõda, karma: märkmeid budistlikuks revolutsiooniks
David R. Loy

Raamatus „Raha, seks, sõda, karma“ esitab David R. Loy oma selgel moel budistlikke teooriaid ja praktikaid, käsitledes muu hulgas karmat, „mina“ olemust ning kannatuse ja probleemide põhjuseid nii isiklikul kui ka üldisel, sotsiaalsel tasandil. Loy kutsub siin lugejat uurima seda, miks meil ei paista kunagi olevat piisavalt aega, raha, seksi, turvatunnet või muudki. Ta pakub välja radikaalsed muudatused viisis, kuidas läheneda oma elule, keskkonnale, kollektiivsetele meelepetetele, millest moodne kultuur läbi on imbunud, ja isegi vaimsusele endale. Raamatu peatükkide seast leiab muu hulgas „Kas siis seks on halb?“, „Kuidas juhtida oma karmat“, „Teadvus kui tarbekaup“, „Toidu karma“, „Miks me armastame sõda“. David R. Loy on üks tuntumaid budismi eestkõnelejaid Läänes, pakkudes vihjeid selle kohta, kuidas budism võib muuta tänapäeva maailma sotsiaalpoliitilist maastikku. Loy on zen-õpetaja ning budistliku ja võrdleva filosoofia professor. Ta on avaldanud hulgaliselt esseid ja raamatuid, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tema raamat „Raha, seks, sõda, karma“ on ilmunud juba hispaania, itaalia, hollandi, korea ja tai keeles.


Lisas Marge-Elin Roose 26.09.2012
Pane hinne:
Hävitavad emotsioonid
6.3
3 hindajat

10. Hävitavad emotsioonid
Dalai-laama, Daniel Goleman

* Miks panevad pealtnäha ratsionaalsed ja intelligentsed inimesed toime julmi ning vägivaldseid tegusid? * Millised on hävitava käitumise peapõhjused? * Kuidas me saame selliseid impulsse ärgitavaid emotsioone talitseda? * Kas suudame õppida enese ja teistega rahus elama? Kujutlege, et istute dalai-laama eravastuvõtutoas koos väikese grupi esmaklassiliste teadlaste ja filosoofidega. Juhtivate mõttehiiglaste elava ja kütkestava jutuajamise käigus lahatakse ammuseid, kuid taas päevakorda tõusnud küsimusi. Rahvusvahelise bestselleri Emotsionaalne intelligentsus“ autor Daniel Goleman lisab siin raamatus sellele mõttevahetusele valgustavaid kommentaare ja tutvustab sellest ajaloolisest kohtumisest inspireeritud murranguliste uuringute tulemusi. Budistliku filosoofia kohaselt põhjustavad isikliku õnne puudumist ja kõiki inimestevahelisi konflikte Kolm Mürki: iha, viha ja väärkujutlused. Samas pakub nimetatud filosoofia hämmastavalt keerulisi psühholoogilisi vastumürke, mille tõhusust kinnitab ka nüüdisaegne neuroteadus. Uued kõrgtehnoloogilised seadmed võimaldavad teadlastel piiluda ajukeskustesse, mis rahustavad sisemisi raevu- ja vihapurskeid, ning lisaks sellele näidata, et teadlikkust treenivad meetodid, näiteks mediteerimine, tugevdavad emotsionaalset stabiilsust ning võimendavad meie positiivseid meeleolusid. Auväärsed nõukogu liikmed teavitavad meid teaduse hiljutistest avastustest ning arutlevad muudel põnevatel teemadel: Mis rolli mängivad hävitavad emotsioonid inimevolutsioonis? Kas need on inimkehasse programmeeritud? On’s niisugused emotsioonid üleüldised või määrab kultuur meie tundeelu? Kuidas arendada kaasaelamisvõimet? Saame teada, et negatiivsuse piiramine tugevdab ka immuunsüsteemi. Raamat sisaldab soovitust luua koolipõhine sotsiaalse ja emotsionaalse õppimise programm, mis aitaks tõsta laste eneseteadvust, talitseda nende viha ja aidata arendada kaastunnet. Neid provotseerivaid ideid esitavad mitmesugused säravad isiksused, arutelule lisavad värvi dalai-laama ilmekad küsimused ja tema üllatuslikult hea huumorimeel. Lihtsad vastused küll puuduvad, kuid Meele ja Elu Instituudi dialoog annab lõppkokkuvõttes võimaluse võrdlemisi lootusrikka plaani loomiseks. Kindel on, et see arutelu rajab aluse haridustöötajate, religioossete ja poliitiliste juhtide ning lapsevanemate mõttevahetustele, toetades ühtaegu kõiki neid, kes otsivad rahu nii eneses kui maailmas. DANIEL GOLEMAN, Ph.D., on ülemaailmsete bestsellerite Emotional Intelligence („Emotsionaalne intelligentsus“) ja Working with Emotional Intelligence („Töö emotsionaalse intelligentsusega“) autor, raamatu Primal Leadership („Loomulik juhtimine“) kaasautor ning kahekordne Pulitzeri auhinna kandidaat New York Timesis avaldatud aju ja käitumisteadust käsitleva ajakirjandusliku uurimistöö eest. Käesoleval ajal on ta Rutgersi ülikooli juures asuva Emotsionaalse Intelligentsi Konsortsiumi kaasesimees ning Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni liige.


Lisas Marge-Elin Roose 04.09.2012
Pane hinne:
Igavuse filosoofia
9.3
4 hindajat

11. Igavuse filosoofia
Lars F. H. Svendsen

Norra filosoofi, Bergeni Ülikooli professori Lars F. H. Svendseni (s. 1970) teos „Igavuse filosoofia“ lahkab kaasaegse Lääne ühiskonna üht levinud vaimset seisundit, igavust – selle loomust, kust see alguse saab, kuidas ja miks see meid vaevab ning miks inimesed igavust ületada ei saa. Lars F. H. Svendsen kasutab oma analüüsis nii filosoofiat, kirjandust, psühholoogiat, teoloogiat ja popkultuuri. Raamat jaguneb neljaks. Esimeses osas kirjeldab autor igavuse üldiseid aspekte, teises esitatakse igavuse ajalugu, kolmanda keskmes on Martin Heideggeri igavuse-teemalised fenomenoloogilised uurimused ja neljas käsitleb, kuidas igavusega suhestuda või sellega hakkama saada.


Lisas Marge-Elin Roose 04.09.2012
Pane hinne:
Mida küsivad meilt suured filosoofid

12. Mida küsivad meilt suured filosoofid
Leszek Kołakowski

Poola tuntuima filosoofi Leszek Kołakowski “Mida küsivad meilt suured filosoofid” on tõenäoliselt üks paremaid sissejuhatusi Euroopa filosoofiasse. Kołakowski võtab lühikestes esseedes vaatluse alla kolmekümnelt suurelt filosoofilt – Sokratesest Jaspersini – ühe nende õpetuse olulisema probleemi. Ning iga essee lõpus küsib Kołakowski lugejalt mõned asjakohased intrigeerivad küsimused. Laadilt ja formaadilt meenutab raamat sama autori “Miniloenguid maksiprobleemidest”, mille kohta kirjutas Toomas Paul: “Käsitlus on elegantne ja lihtkodanikule arusaadav. Piltlikult öeldes: pakutakse peotäis pähkleid. Kõva koor on kõrvaldatud. Ei ole vaja murda hambaid sisu kättesaamiseks. Teemade tummised tuumad on kenasti kandikul.”


Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
Pane hinne: