Vihmasaatjad
7.7
12 hindajat

559. Vihmasaatjad
Janka Lee Leis

Ministeerium ja ülikool – linn ja maa – valikuvõimalused ja nende puudumine. Lugeja ees on kaks peaaegu paralleelselt kulgevat elu ja peategelaste võimetus selles elus ettetulevaid vastikuid stsenaariumeid vältida. Ühelt poolt on see lugu üksindusest, töötusest ja depressioonist. Teiselt poolt on see aga lugu seotusest, sõprusest ja võimalusest oma elumustreid muuta. „Vihmasaatjad” on Tänapäeva 2011. aasta romaanivõistluse võidutöö.


Lisas Marge-Elin Roose 09.04.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (3)

“Hästi tüüpiline naistekas ja kui oleksin selle žanri austaja, siis ma usun, oleks see üks täitsa harju keskmine raamat. Mina võtsin selle ette üksnes uudishimust, et mida siis kujutab endast romaanivõistluse võidutöö ja ma paraku pettusin. Häirisid, et lugu jäi venima, liigsed üle kordamised ning muidugi need eneseabiõpikute tsiteerimised. Mõjus kokku veidi naiivselt.
Samas positiivse poole pealt tuleks kindlasti mainida asjalikku saare elu käsitlemist ning teatavat pilguheitu riigiameti argipäeva.
Kui nüüd autor leiaks mõne haarava idee ja hea toimetaja, siis ma olen kindel, et oleks tema sulest veel midagi õige head tulemas.”

15.05.2012 08:48 - Kristi
Hinnang arvustusele:
  +1   -2
Viiekõistõ rüänurmõn
8.5
2 hindajat

560. Viiekõistõ rüänurmõn
Ants Kõiv

Kõo Antsu (Ants Kõiv) vagivahtsõ näütemängõ kogomiku «Viiekõistõ rüänurmõn» tükü pasva mängmises külätiatrilõ. Kõo Antsu võro kuraasiga näütemängest saa hää pildi Võromaa elost-olost edimädse Eesti Vabariigi lõpust nikagu täämbädse pääväni. Ants Kõivu võrukeelsed näidendid „Viiekõistõ rüänurmõn” ehk eesti keeles „Viiekesi rukkipõllul”.


Lisas sipsik 05.08.2013
Pane hinne:
Viimane monogaamlane
8.1
9 hindajat

561. Viimane monogaamlane
Kristiina Ehin

Autor -- Minu tegelased otsivad kaasaegses võimalusterohkes maailmas kaht väga vanamoodsat asja: tõelist armastust ja tõde. Mõned neist saavad haledalt peksa, aga otsivad ikka edasi. Teised leiavad oma aarde ja seisavad siis silmitsi küsimusega, kuidas seda hoida. Kolmandad avastavad endas kummalisi mustreid ja kirgi, millele järele anda või siis sõda kuulutada. Viimane Monogaamlane veenab Tagantpoolt Esimest Polügaamlast enda juurde tagasi tulema. Vetelkõndija arendab visalt nii oma annet kui ka armastust. Neiud, kellele hõbekuulid peale ei hakka, hüppavad hämarikus läbi kuldse sõrmuse ning sõnajalapadrikus nilpsavad neid näljased isased küsimused. Kaks talvevalget liblikat keerutavad, keerutavad ja põrkavad kokku. Müütiline Uitlaiu Lena, püüdmatu Sürrealisti tütar ja Mees, kes pole 55 000 aastat mänginud, täiendavad hästi mu enda traagiliselt mängulist iseloomu.


Lisas tool 03.06.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Olles läbisegi luule- ja proosakogu ja kirjutatud Ehini ausa käe ja talle omaste mõõtekäikudega, on sel raamatul lugejale palju pakkuda.”

03.06.2011 09:31 - tool
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Viimased luiged

562. Viimased luiged
Aivar Lembit

Teose peategelane, noorema keskea piirile jõudnud Mehis tabab end haigestununa ravimatusse ja aeglaselt süvenevasse haigusesse. Ajaga hääbuvad lootused, otsingud ja leidmised, lähenev paratamatus, tähtis ja ebaoluline, pealiskaudsed suhted ja tõsised tunded, esimesed ja viimased, elu või muinasjutt? Korraga on elu hakanud talle küsimusi esitama. Autorist Aivar Lembit on sündinud 1962 aastal Kohtla-Järvel. 1980 aastal lõpetas ta sealsamas Kohtla-Järve 1 Keskkooli, kust lisaks muudele oskustele sai kaasa ka huvi kirjanduse vastu. Edasi jätkusid õpingud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas ja pikaajaline töö prokuratuurisüsteemi erinevatel ametikohtadel. Alustanud prokuratuuri uurijana, töötas ta 1990 aastatel Ida-Virumaa prokuratuuri juhi ja seejärel mõnda aega ka riigiprokurörina. Teenistusalased tõusud vaheldusid siiski langustega ning rahulikum ametikoht andis vana kiindumuse esilekerkimiseks uue võimaluse. Peale lühijuttude „Sinililled” ja „Ületoide” on Aivar Lembitult alates 2008 aastast ilmunud raamatud „Valestre”, „Rong”, „Üks veri” ja „Umbes 1993”.


Lisas Marge-Elin Roose 18.10.2012
Pane hinne:
Viimne kohtupäev
7.2
9 hindajat

563. Viimne kohtupäev
Arne Ruben

Romaan sõjast, õigemini sellest eemalehoidmisest. Elukunstnik Jaagup Jukamees ei lase end sadulast paisata õieti kunagi – ei metsavennana Eestis, ei keemiarelva leidurina Teise maailmasõja aegses Berliinis. Kuid raamatul on vaid näiliselt kelmiromaani iseloom: tegutse ja sulle andestatakse. Siin aga määrab sõda inimeste saatuse. Suured armastused kustuvad ja inimesed kaovad tundmatusse. Kelmiromaani optimistlikkus kaob Eesti ajaloo süngesse ajajärku.


Lisas sabrina 17.09.2010
Pane hinne:
Viiskümmend halli varjundit
8.2
17 hindajat

564. Viiskümmend halli varjundit
E L James

„Viiskümmend halli varjundit“ jutustab kirjandustudengist Anastasia Steele’st, kes intervjueerib edukat ettevõtjat Christian Greyd ja leiab, et mees on väga ligitõmbav, ent samas heidutav. Olles kindel, et nende kohtumine ei läinud hästi, püüab ta temast mitte mõelda – kuni Grey ilmub poodi, kus Ana töötab, ja kutsub ta välja.
Kogenematu ja süütu Ana on rabatud, et ta tahab seda meest. Ja kui too teda hoiatab, et parem oleks temast eemale hoida, tahab ta teda veelgi rohkem. Ent Greyd piinavad sisemised deemonid ning vajadus kõike kontrollida on ta kinnisidee. Nad alustavad kirglikku armusuhet. Ana õpib tundma oma ihasid ning avastab ka sünged saladused, mida Grey peidab avalikkuse pilkude eest.
Sarja esimene raamat; järgnevad „Viiskümmend tumedamat varjundit” ja „Viiskümmend vabastatud varjundit”.

Väljaandja: kirjastus Pilgrim
Tõlkinud Tiina Kanarbik
520 lk


Lisas Uus 22.11.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Mulle väga meeldis, ootan huviga juba järgmisi osasid”

10.01.2013 16:02 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0