- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
67.
Lohejooksja
Khaled Hosseini
Khaled Hosseini "Lohejooksja" on viimaste aastate üks edukamaid raamatuid, mida on ostnud üle 10 miljoni lugeja kogu maailmas ning mida on tõlgitud enam kui 45 keelde. “Lohejooksja” on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevase Talibani käes vaevleva rusustatud, mässuliste hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, Amirist ja Hassanist, kes on justkui parimad sõbrad, kuid samas lahutavad neid aastasadadega juurdunud traditsioonid ja seisusevahe, vastandlikud usundid. See on lugu peensusteni järgitavast afgaani kombestikust ja traditsioonidest, mis jäävad kestma ka võõrsil, USAs afgaani immigrantide kogukonnas. See on lugu elude purunemisest ja saatuslikest muutustest, kui Afganistanis algab sõda, ning usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest.
Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
“Autori meistriteos. Väga köitvalt kirjutatud elulugu, mida ei saa enne käest ära panna, kuno on ka viimane kaas korralikult läbi vaadatatud.
Raamat kõnnib läbi ühe mehe elu, näitamaks nii lapsepõlve hirme, nooruki lollusi kui ka täiskasvanuea kohustusi.
See on raamat, mille kirjeldamine on tänamatu töö, kuna sealt saab igaüks seda, mida otsima läheb - leiab, keda/mida vihata elus ja maailmas, leiab vastuseid usulistele vaatenurkadele, leiab naeru ja lapsepõlve meenutusi ja mälestusi.
Julgen soovitada seda raamatut ka noortele, kuid täiskasvanutele peaks see olema lausa kohustuslik - heas mõttes.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
68.
Kilpkonn ja õlgmarssal
Tuula-Liina Varis
Tuula-Liina Varis on vabakutseline kirjanik Soomes. Ta on kirjutanud romaane ja novelle, lastelugusid ja elulooraamatuid. Tuula-Liina Varis elas aastaid ühist keerukat elu mehega, keda võib tõesti nimetada legendiks juba eluajal, Pentti Saarikoskiga. Pentti Saarikoski, Soome suuremaid kaasaegseid luuletajaid, tõlkija, haritlane, mõttekirjanik, küllap geenius, kes šhokeeris heakodanlikku publikut, suri 1983. aastal. Millest räägib siis see raamat? See on raamat suurest ja valulikust armastusest, kuid kindlasti armastusest. Miks on raamatu pealkirjaks "Kilpkonn ja õlgmarssal", see jäägu terase lugeja avastada.
Lisas Marge-Elin Roose 04.09.2012
“See on väga hea raamat. Juba kunagi ammu Loomingu Raamatukogus ilmunud ja palju kordi läbi loetud. Hea, et uuesti ilmus!”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
69.
Hirm
Heiki Vilep
Hetk, äratundmine, võpatus. Hämaruses ligihiiliv viiv, mille jooksul asjade pealispind, see turvaline kattevari pudeneb koost, sulab nagu oktoobrikuine lumi sooja vihma käes. Viigitud ülikondade ja siledate kleitide alt ilmuvad nähtavale veri ja soolikad. Ligihiiliv surm oma anatoomilises üksikasjalikkuses. Surm, mille puhul elundite bioloogiline talitlus lõpeb, pärasool jookseb ohates tühjaks ja kopsud plahvatavad veristeks kämpudeks. Ümbritsevad esemed saavad täpsed kontuurid, sosistavad oma tähendusi ja keelduvad edaspidi olemast tuimad rekvisiidid. Nipsasjad riiulitel. Kõikvõimalikud eetikakategooriad ja maotud viisakusavaldused känguvad, et anda ruumi peadtõstvatele kompleksidele ja hirmudele. Me tunneme seda armastuse lõppedes, kisendavas üksinduses, elu ürgargipäevastes ringkäikudes. Kõõmane pea langeb jõuetult käte vahele. Ma elan, liigun nagu käimapandud masin, aga miks? Kellele on seda vaja? On see mingi halb nali? Kõik on ju lõppkokkuvõttes tuhandeid kordi läbi tehtud ja läbi valutatud. Kõigest, mida kunagi nimetasime rõõmuks, jääb irooniline irvitus, valugrimass. Kes selle läbi elanud, ei näe enam kunagi maailma endisena. Ees seisab tee. Uus tee. Võta ja keera see kõik enese kasuks. Tee midagi suurt ja hullumeelset – kirjuta raamat, ehita metsa erootiline kuju või laamenda kusagil kõrtsis. Naudi seda, et sa tekitad hämmingut ja lase metafüüsilistel ühikutel voolata oma pangaarvele. Mis sellest, et seda kõike pole päriselt olemas, et see kõik on illusioon. Kui sa suudad enesele otsida tegevuse, millele pole ühest seletust, siis oled sa puudutanud igaviku ust... Ott Kilusk, kirjanduskriitik
Lisas vilep 14.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
70.
September
Peeter Helme
Peeter Helme teine romaan „September” on hoogne ja lennukas lugu noore riigiametniku elus kümnekonna päeva jooksul aset leidvatest sündmustest. Minajutustajast peategelasel on suuri raskusi iseenda ja ümbritseva maailma objektiivse tajumisega, kuid teda on õnnistatud suhteliselt hea võimega märgata üksikasju ning taibata end ümbritsevate inimeste motiive – eelkõige seetõttu, et need on sama madalad kui tema endagi omad. Nõnda rikub noor peategelane iseendale märkamatult enda ja teiste elusid, tehes seda viisil, mis kujutab endast segu nukrusest ja vaimukusest. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Peeter Helme (s. 1978) on ajalehe Keskus kirjandustoimetaja, EMTA Lavakunstikooli kirjandusloo lektor, Vikerraadio kirjandusminutite toimetaja ja kirjanduskriitik. Avaldanud 2007. a romaani „Puudutus” (äramärgitud 2006. a. romaanivõistlusel) ja lühijutu „Lihtne Buxtehude” ajakirjas Looming nr 2, 2008.
Lisas Marge-Elin Roose 04.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
71.
Supilinna surmad
Olev Remsu
Tartu 1960ndate aastate algul. Kollast on sirgunud noormees, kes tegeleb usinalt sõudmisega. Teose teine keskne tegelane on tema Supilinna naaber Siiri Kullamägi, kes töötab pangas. Nõukogude rahareformi tõttu joonistub välja keeruline skeem, millesse on seotud linnajuhid, julgeoleku ja ka märksa süütumad inimesed. Supilinna surmad on järg Olev Remsu menukale raamatule Supilinna poisid.
Lisas Marge-Elin Roose 22.10.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
72.
Kui jumal oli jänes
Sarah Winman
Inglise näitleja ja kirjaniku Sarah Winmani (snd 1964) romaani minajutustajaks on tüdruk nimega Elly, keda ümbritseb kirev galerii kummalisi sugulasi ja tuttavaid: vend, kes kuidagi ei suuda maailmas oma kohta leida; vanemad, kes teinekord otsustavad teha õige äkilisi kannapöördeid; võluv filmistaarist tädi; hakkaja, ajuti lausa üleloomulike võimetega sõbratar; öömajalised, kellest aastatega saavad peresõbrad. Kõik nad on kenad inimesed, kelle elu pole aga sugugi kerge – ei lapsepõlves ega täiskasvanueas, ei 1970. ega 1990. aastatel, ei Londonis, Cornwallis ega New Yorgis. Napis, humoorikas laadis kirjeldab Winman, kuidas sellise seltskonna suhterägastikes ellu jääda ja võib-olla koguni õnnelikuks saada. Romaan jutustab vennast ja õest, lapsepõlvest ja suureks saamisest, sõpradest ja perekonnast, võidurõõmust ja kaotuskurbusest ning kõigest, mis sinna vahele jääb. Ennekõike aga jutustab see raamat armastusest igal võimalikul kujul.
Lisas Marge-Elin Roose 02.11.2012
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020