Murtud tiivaga ingel
9.0
1 hindaja

73. Murtud tiivaga ingel
Ivo Lani

Kui me püüame olla objektiivsed, siis saab meie enesearmastus tavaliselt haiget, kuna me armastame sageli omi fantaasiaid lähedastest rohkem,kui reaalselt lähedasi endid ja me ei andesta neile kui nad oma reaalse olemusega meie fantaasiaid purustavad. Jääb küsimus. Keda me rohkem armastame: kas omi fantaasiaid või siiski oma ligimest - lubamata tal olla tema ise. Meis igas ühes on jumalik alge, mis rüütub ajas pahedesse, mida me nimetame arenguks, taipamata, et oleme end märkamatult kuradile müünud ja seda mõistes kulutame ülejäänud elu eneses jumaliku alge taastamiseks, et siit ilmast puhtana minna!


Lisas Marge-Elin Roose 10.01.2013
Pane hinne:
Keha ja vaim
9.0
1 hindaja

74. Keha ja vaim
Helene Ranna

Helene Ranna (1898-1946) romaan „Keha ja vaim“, mis sai 1930. a Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna, kujutab elu ühes Saaremaa kolkakülas 20. sajandi alguskümnendeil, kohalikku seltsielu ja koloriitseid tegelasi. Romaani keskmes on peategelase Ilma abieluprobleemid. Külakooliõpetajannana abiellub ta südame sunnil vähem kooliharidust saanud Augustiga, kes teenib masinistina. Koos hakkavad nad asundustalu rajama ja viivad selle peagi heale järjele. Kuid abielu õnnestub vaid osaliselt: keha on rahul, vaim jääb kängu. Romaani läbiv teema - erinevast haridustasemest tingitud pinged abielus - pole kaotanud oma aktuaalsust tänapäevalgi.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Rekonstruktsioon
9.0
4 hindajat

75. Rekonstruktsioon
Rein Raud

Juba viis aastat on Enn Padrik teadnud, et kunagi tuleb tal välja selgitada oma tütre surma tegelikud asjaolud. Ning nüüd ei saa seda enam edasi lükata. Selleks peab ta sõitma läbi suure osa Eestit ning käima koguni Prantsusmaal, et kohtuda paljude väga mitmesuguste inimestega, kellest ühed üritavad senini toona toimunut oma mälust kustutada, teised aga oleksid teda otsekui oodanud, et lõpuks ometi kõik südamelt ära rääkida. Ja kokku kujuneb sellest palju keerulisem pilt, kui Enn oleks osanud loota või karta... Või kui lühemalt, siis: Ise surma palge ees seistes on Enn Padrik asunud välja selgitama oma tütre ja ta sõprade ühise enesetapu tagamaid, mis osutuvad oletatust tunduvalt keerulisemaks.


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne:
Jõmmiparadiis. Uus elu Proletariaadi puiesteel
9.0
1 hindaja

76. Jõmmiparadiis. Uus elu Proletariaadi puiesteel
Elme Väljaste

Mõnikord ma lihtsalt ei jõua ära imestada, miks on nii, et mõni peab elama karmavõlaga ja mõni teine sünnib õnnesärgis, aga meie perele on langenud osaks ohvernaabriks olemise sünge saatus. Tõesti, mul saab õige varsti villand Proletariaadi puiesteest! No mis elu see olgu? Paremat kätt naabrid ei märka teiste kätetööga rajatud krundipiiri, muru ega sõiduteed. Jõmmipere ei tea täpselt, mida ehitusbuumist saadud musta rahaga ette võtta, kuhu seda kulutada või mida kõike luba omamata kinnistule ehitada. Vasakut kätt torniga maja triikimistoa aknalaual lehvib aga Venemaa lipp ning hoovis praalitakse: “Aga meil Moskvas on nii hea…” Ja nagu kauge mineviku vari elab veel üle tänava Viinamees ainsana kolmest kangest vanamehest.


Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
Pane hinne:
Helleri hind
9.0
2 hindajat

77. Helleri hind
Katrin Oja

Mul ei ole suunda, ei ole juuri. Mu nabanöör tolgendab kasutult ja ei liida mind enam mu kaksiku külge. Mu hing ei ole enam George’i käes. See on siinsamas, minuga. Kui ma tahaksin, võiksin selle siia vedelema jätta. Kollase baretiga kodutule pakkuda. Kui ma tahaksin, võiksin selle peopesadel Peterile kanda ja almusena talle ulatada. Päästmiseks. Aga ma ei taha. Ka temal ei ole õigus. Ja ma ei anna oma hinge enam kellelegi. Mul ei ole midagi. Ma olen vaba nagu taevas. Üksik nagu maa.


Lisas cantabile 14.06.2013
Pane hinne:
Ujuv mägi
9.0
1 hindaja

78. Ujuv mägi
Peeter Sauter

Raamatu müütiline peategelane on mägi Ararat, armeenia identiteedi sümbol, mis paistab ära Jerevani (kuigi asub nüüd Türgi territooriumil). Kuna Piibli järgi on Ararat mägi, kuhu maabus Noa laev, on armeenlastel teadmine, et nende kultuur on iidne. Pilvist paistev Ararat tundub pilvedel ujuvat. Jerevanis uitav eestlane Peeter hakkab tundma, et Ararati mägi jälitab teda (nagu idee tollest mäest on jälitanud armeenlaste teadvust juba sajandeid). Raamat on vormilt lasteraamatulik, aga kujunduses ja tekstis on täiskasvanulikke elemente. Võib nimetada kogupereraamatuks, ehkki raamatu sees on määratlus vanade laste raamat.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne: