- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
37.
Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...
Merle Karusoo
Andrus Kivirähki näidend. Vahel juhtub, et inimene pannakse laulu sisse ja sealt ta enam välja ei saa. Just nii juhtubki kuulsate Peterburgi arhitektide Vassiljevi ja Bubõriga. Ühel heal päeval peavad nad maha jätma oma senise mõnusa elu Venemaa pealinnas, jätma maha oma tulusad tellimused ja sõitma kõige kiiremas korras Tallinnasse, et ehitada sinna uus teater. Milline teater? Kas Saksa teater kohalikele baltisakslastele, kelle päralt on minevik? Või Eesti Draamateater eestlastele, kellel pole küll veel oma riiki, kuid kellele kuulub tulevik? Ega Vassiljev ja Bubõr sellest isegi päris täpselt aru ei saa, aga teatri nad ehitavad.
Kunstnik: Pille Jänes. Helilooja: Urmas Lattikas. Valguskunstnik: Priidu Adlas. Videokunstnik: Taavi Varm.
Osades: Tiit Sukk, Ivo Uukkivi, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Guido Kangur, Mait Malmsten, Raimo Pass, Elina Reinold.
Lisas dilbert 09.09.2010
“Selles etenduses toimus vist kokku ainult neli sündmust. Nii et kohati tundus, et jubedalt venib, et iialgi ei lõppe see ära ja Kivirähu mula vuliseb nagu kevadsula vesi mööda räpast tänavat. Kui meespeategelastel oli mingigi sisu ja areng, siis naisi kujutati vaid ülistereotüüpsete dekoratsioonidena (Palmistele muidugi 10 punkti erinevate slaavi kaunitaride karakterite humoorika esituse eest), mis ajas naerma küll, aga hiljem, asja analüüsides pigem nutma. Huvitav roll oli Avandil (sisuliselt miim). Tore tükk iseenesest, aga ei midagi erilist.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
38.
Suwitusromansid
Kaido Rannik
Lavastuse aluseks on Anton Tšehhovi novellid ja lühinäidendid, mille tegevus toimub kas suvituskohas, suvitusajal või suvitajate endiga. See on lugu armastusest ja suvest. See on igatsus tõelise armastuse järele. Aga nii nagu elus ikka, näitab armastus end väga erinevast küljest. Kunstnik: Jana Wolke. Muusikajuht: Toomas Lunge. Osades: Maarja Mitt (Vanemuine), Taavi Tõnisson (Nuku- ja Noorsooteater), Kristo Toots, Arno Suislep, Aita Vaher, Kaido Rannik, Anna Regina Kalk, Jörgen Läänerand.
Lisas beck 02.09.2010
“Täiesti üllatavalt hea etendus oli. Mul oli algul kerge eelarvamus, et mingi kohalik isetegevusrühm teeb teatrit, aga see oli ekslik. Mind üllatasid näitlejad on ausa mänguga, mind üllatas lihtsate vahenditega ja väheste rekvisiitidega saavutatud vahetu kogemus ja võrdlemisi rikkalik sisu. Kasuks tuli ka huvitav koht, kus mängiti -- Haapsalu Kuursaal.
Mina kuulsin näitlejaid hästi, samas kurtis tuttav, et kohas, kus tema pere istus, oli kuuldavus väga halb ja see rikkus muidugi terve kogemuse. Neil.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
39.
Vincent
Ain Prosa
Brixton, 1873. Rahvusvahelise kunstigalerii müügimehena Hollandist Londonisse saabunud noormees nimega Vincent van Gogh üürib endale kohaliku lesknaise majas toa. Kolm aastat hiljem lahkub ta Inglismaalt ning asub teekonnale, mis lõpeb kokkuvarisemise, surma ning igavese surematusega. Nicholas Wrighti näitemäng põhineb faktidel Vincent van Gogh'i Londonis veedetud noorusajast ning räägib armastuse ning pööraste seikluste mõjust arenevale talendile. See on lugu geeniuse sünnist. Mängivad: Alo Kõrve, Epp Eespäev, Hele Kõre, Evelin Pang või Ursula Ratasepp, Andero Ermel.
Lisas Fergus 23.02.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
40.
Toatüdrukud
Hendrik Toompere jr
Autor: Jean Genet. Kunstnik: Ervin Õunapuu. Tõlkija: Ott Ojamaa. Mängivad: Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg ja Anneli Rahkema.
Lisas trulla 09.09.2010
“Õnnestunud lavastus ja head rollivalikud. Eriti paistab silma Ülle Lichfeldt. Lavastus on otsast lõpuni ideedega täidetud ja laval toimuvat on nauditav jälgida juba ainuüksi auhinnatud lavakujunduse tõttu.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
41.
Kuidas seletada pilte surnud jänesele
Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper
Kuidas seletada pilte surnud jänesele on lavastus kunsti tegemisest ja vastuvõtmisest. Improviseeritakse, tantsitakse, tsiteeritakse performance’eid, ehitatakse installatsioone ning hoitakse kõrgel kunsti lippu, kui barrikaadidele tõusevad vürtspoodnikud. Jah, see on lavastus sellest, kuidas maailma paremaks muuta. Värskus ja väsimine, tegemine ja ootamine, rõõm ja meeleheide, usk ja kannatus. Lavastuse pealkiri tsiteerib Saksa tegevuskunstniku Joseph Beuysi samanimelist aktsiooni 1965. aastast. Lisaks on lavastuses John Adamsi, Marie Underi, Peter Handke, Taavi Eelmaa, Pablo Neruda, Eha Komissarovi, Anton Tšehhovi jpt mõtted ja teod. NÄITLEJAD: Rasmus Kaljujärv, Risto Kübar, Andres Mähar, Mirtel Pohla, Jaak Prints, Gert Raudsep, Inga Salurand, Tambet Tuisk, Marika Vaarik ja Sergo Vares.
Lisas beck 07.10.2010
“10 aastat tagasi oli selline asi nagu "Peda bellett", kus noored tantsutudengid said teha enam-vähem kõike, mis neile pähe tuli. Mulle oli see esimene kokkupuude "kaasaegse" teatriga. Sel ajal vaatasin (millegipärast) kohusetruult ära ka kõik Von Krhali lavastused ja nüüd "Kuidas seletada..." vaadates sai selgeks, et see kõik on juba 100 korda olnud. Ja kui etenduse eesmärk oligi näidata "kõike, mis on juba 100 korda olnud", siis ühinen eelpool kõnelenud kriitikuga, et poole tunniga oleks võinud inimesed ära õhtule lasta. Kui eesmärk oli aga kultuuripoliitikale keskmist sõrme näidata, siis oleks võinud ikka kõvasti kraade juurde keerata ja/või rohkem siseringi "nalju" sinna põimida. Etendus mind järele mõtlema millegi üle ei pannud, ärritas küll, aga ainult füüsilist keha (lavalt tulev higihaisu ja ebamugav tool).”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
42.
Pulmad
Ingo Normet
Ühe maapere lugu läbi aastakümnete. See esmakordselt etenduv näidend on psühhiaatri ja kirjaniku Vaino Vahingu maailmanägemisele vastavalt terav ja ootamatu. Tegevus toimub kauges eesti külas aastatel 1949–1969 ja kõik ühiskonnas toimuvad muudatused mängivad siinsete elanike saatustes kaasa. Näidend armastusest, leppimatusest, viinaga valu tuimendamisest. Osades: Ivo Uukkivi, Lembit Ulfsak, Mari Lill, Merle Palmiste.
Lisas laurent 22.02.2011
“Depressiivne lugu rasketest aegadest, mida meie esivanemad on läbi elama pidanud. Lavastajatöö on hea ja paistab hästi läbimõeldud.”