- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
19.
Tšernobõli samuraid (2012)
Ivar Heinmaa
Tšernobõl 1986 - Fukushima 2011. Nende kuulsate tuumakatastroofide toimumisaeg ja -koht on küll erinevad, aga inimeste hirm ning kannatused üsna sarnased. Isegi nii sarnased, et Jaapanis toimunu tekitas paljudes Tšernobõli veteranides dejà vu tunde. „Tšernobõli samuraid“ on film 1986. aastal Tšernobõli tuumajaama 4. reaktori plahvatust likvideerinud meestest ja tuumakatastroofi üleilmsetest mõjudest. Seda Jaapani tuumatragöödia taustal eriti tundlikuks muutunud teemat kannavad filmis inimesed, kelle elu Tšernobõlis veedetud päevad otsustavalt muutsid. Jaan Krinal, Lääne maksu- ja tollikeskuse juht ning Kalev Kilk, endine keevitaja riskisid ohukoldes oma kalleima vara - tervisega. Mälestused ärkavad ellu, kui Jaan ja Kalev 2011. aastal uuesti Tšernobõli külastavad. Neljanda reaktori kustutus- ja matmistöödel osales 830 000 meest üle Nõukogude Liidu, Eestist saadeti sinna 5000 meest. Aastatel 1986 – 1993 sooritas 28 neist enesetapu. Jahmatavale statistikale ja kuivadele numbritele lisab film konkreetsete inimeste lood. 1986. aastal Eesti pearadioloogina töötanud doktor Peeter Mardna usub, et kiiritusest enam murrab Tśernobõli veterane stress, mis sarnaneb Vietnami või Afganistani sõdades osalenute omale. Filmis saab sõna ka Valgevene bioloog Aleksei Nesterenko, kes on osalenud uurimustes, mis kinnitavad, et Tšernobõli katastroofi tagajärjel on kogu maailmas surnud kokku miljon inimest. Aleksei isa, Valgevene tuumateadlane, kes pühendas tuumafüüsikale suurema osa oma elust, oli Tšernobõlis nähtust nii vapustatud, et muutis kardinaalselt oma seisukohti ja kinnitas avalikult, et inimkond ei ole moraalselt tuumaenergeetikaks valmis. Lisaks kahe suure katastroofi anatoomiale – Tšernobõl 1986 versus Fukushima 2011 – vaatleb film ka kohalike ohutsooni elanike elu ja olukorda täna, 25 aastat pärast õnnetust. On neid, kelle jaoks tähendab Tšernobõl igavesti kestvat õudusunenägu, samal ajal kui teiste südames on see armsaim paik ilma peal - lihtsalt kodu. Stsenaristid: Ivar Heinmaa, Vesa Toijonen. Produtsendid: Ivar Heinmaa, Margit Vremmert, Vesa Toijonen. Heli salvestus ja kujundus: Martin Vinkel, Horret Kuus. Monteerija: Tambet Tasuja . Helilooja: Lauri-Dag Tüür. Graafiline kujundus: Aadam Kaarma. Diktor: Margus Prangel.
Lisas Enif 22.04.2012
“Hästi ajastatud ja põnevalt teostatud dokumentaalfilm meid ümbritsevatest tuumaohtudest läbi konkreetsete pöördeliste sündmuste tuumaenergia ajaloos.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
20.
Varesesaare venelased
Sulev Keedus
Lisas Alice 18.04.2012
“Keedus ei ole kunagi vaatajaid hoidnud ja leebete lugudega hellitanud, helget maailma maalinud. Tõde on teatavasti igaühel oma, kuid dokumentalistikas on oluline eelkõige see, et autori tõde oleks terviklik ja haarav. Keeduse uus film seda on.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
21.
Kaplinski süsteem
Raphael Gianelli-Meriano
Lähiportree Jaan Kaplinskist – inimesest sõnade varjus. Kes on Jaan Kaplinski? Luuletaja? Nobeli preemia kandidaat? Iseseisva Eesti esimese riigikogu koosseisu liige? Kirjanik? Tõlkija? Täheteadlane? Prantsuse filoloog? Isa? Poeg? Mees ja kallim? Keskkonnakaitsja? Või märksa keerulisem sulam neist kõigist? Prantsuse rezhissöör Raphaël Gianelli-Meriano uurib, mis on peidus tema luule ja kirjatööde taga. Kes on see inimene sõnade varjus? Jaan Kaplinski eluteel on praegu pöördeline hetk. End uuesti piiritledes, ühtaegu haavatava ja otsusekindlana, tahab ta seda eriskummalist aega filmitegijatega jagada.
Lisas Alice 18.04.2012
“Prantsuse-Eesti koostööna valminud dokumentaal ühest me olulisemast kirjamehest. Film ei ole eesmärgiks võtnud anda üksikasjalikku ja faktitihedat ülevaadet Kaplinski elust. See avab kirjaniku vaateid ja mõttemaailma, mis on ju ka tema teoste mõistmise lähtepunktiks.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
22.
Sinine Kõrb
Ruti Murusalu
Priimabaleriin Kaie Kõrb on olnud alates oma esimestest etteastetest meedia huviorbiidis. Kuid tantsija sulni imago taga peituvad senirääkimata lood. Milliseid kompromisse nõuab priimabaleriiniks saamine ja millega toidab tänases päevas oma ihu ja hinge legend, kelle kuvand kuulub juba möödunud sajandisse? 2011. aasta juubeligala ettevalmistused on kõrvutatud haruldaste arhiivikaadritega ja priimabaleriini avameelsete pihtimustega. Operaatorid: Erik Norkroos, Kullar Viimne. Helilooja: Tõnu Kõrvits. Heli salvestus: Mart Kessel-Otsa, Antti Mäss. Montaaž: Erik Norkroos, Kersti Miilen. Produtsent: Priit Vaher, Erik Norkroos. Pikkus 58 min.
Lisas sonic
“Saal oli paksult rahvast täis ja juba see iseenesest on Artises tõeline saavutus. Seejuures räägin ma suurest saalist. Publikuks olid enamuses vanemad daamid, siis lihtsalt daamid, siis neiud, paar tüdrukut ja... mina.
Algus oli ilus. See, kuidas valge baleriinikleit siniseks värviti. Visuaalselt ja sümboolselt tugev. Aga sellele järgnes kohe selline dokumentaalkaader, mis võib vabalt olla telefoniga filmitud ja helindatud. Mitte päris nii hull, aga see kontrast eelneva üliilusa ja kunstilise stseeniga oli karjuvas vastuolus. Umbes nagu mõned Eesti produktsioonifirmad teevad sellise algusanimatsiooni, et oh-oh-hoo, ja kui film ise hakkab, on kontrast eriti võimas.
Ka teise jama pean kohe südamelt ära saama. Nimelt on filmi plakatil olev hüüdlause "Ausamalt enam ei tohiks" tugevalt üle lubatud. Filmis on paar üksikut isiklikumat laadi tunnistust, aga needki ei ole midagi üle mõistuse privaatset. Vabalt oleks saanud oluliselt avameelsema filmi teha ja isegi siis poleks see veel sugugi murranguline olnud. Nii et sisutühi lubadus.
Filmi hinnata on raske, sest konkreetselt filmiteosena ma sellest suurt ei pea. Küll aga sain Kaie Kõrbi kohta rohkem teada, huvitav oli vaadata ka arhiivikaadreid ja kuulata Kaie kommentaare. See kõik oli hea ja tore ning ma soovin talle südamest head, et tal kõik edaspidi hästi läheks. Ma arvan, et ta väärib rohkelt õnne.
Üks kaader meeldis mulle siiski ka filmikunstiliselt väga. See, kuidas Kaie Kõrb rongiaknast välja vaatas ning kaamera väga stabiilselt (mis tal muud raudteerööbastel üle jääkski) teda külje pealt jälgis, nii et korraga oli näha Kõrbi profiil ja mööduv maastik. See oli tõepoolest ilus ja mulle ei meenu, et sellist kaadrit kusagil näinud oleksin. Mõjus kuidagi puhtalt, ilusalt, kunstiliselt ja originaalselt. Viimast ta ilmselt ei ole, aga sellest pole midagi. Filmitegijad ise said ka vist aru, et see on superkaader, nii et sama lõik figureerib ka filmi treileris.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
23.
Auk nr 8 (2010)
Marianna Kaat
Ida-Ukraina linn Snežnoje, mis õitses Nõukogude ajal, kui kaevureid hellitati kõikvõimalike privileegidega, vireleb nüüd vaesuses. Aastate eest otsustasid meeleheitel linnaelanikud ise kaevandamist alustada ning tegid seda kõikjal, kus võimalik: mahajäetud kaevandustes, lammutatud majade keldrites, ümberkaudsetes metsades ning isegi oma köögiviljaaedades. Kõik kaevasid – naised, pensionärid, töötud kaevurid ja isegi lapsed. Selle filmi keskmes on Sikanovite perekond, kus kasvab kolm last. Vanaisa oli Nõukogude ajal suure tehase direktor, tema 15aastane pojapoeg Jura töötab aga nüüd alaealisena ebaseaduslikus kaevanduses.
Lisas da Vinci 25.12.2011
“Täiesti uskumatu film. Tekkis tahtmine neid lapsi kohe aidata kuidagi. Ei kujuta ette, et selline elu olemas on, väga kahju oli neist seal maa all vasaraga kivisütt toksimas 12h järjest jms. Hästi tehtud dokumentaal, poleks üldse arvanud, et eesti oma.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
24.
Position Among the Stars (2011)
Leonard Retel Helmrich
See film on režissöör Leonard Retel Helmrichi üskikasjalik portree Indoneesiast, kujutatuna läbi Jakarta slummis elava perekonna silmade. Vanaema Rumidjah on vanameelne kristlik naine, kes üritab hakkama saada muutuva ühiskonna ja globalisatsiooni mõjudega , mis peegelduvad tema alaealise tütretütre Tari ja tolle islamiusuliste poegade Bakti ja Dwi näol. Nüüdisaegses Indoneesias toimub pidev võimuvõitlus Kristluse ja Islami, noorte ja vanade ning rikaste ja vaeste vahel. Eestikeelne pealkiri: Koht tähtede seas.
Lisas filmis6ber 28.11.2011
“Oh mis kaunis-kaunis ja lausa poeetiline film. Mõneti üllatav, et seejuures ka nii humoorikas, see ei läheks nagu samasse žanrisse.”
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020