Dokumentaalfilmid - Arvustus.com arvustused

“Loo peategelane on veidi lihtsameelne ning segaduses esmasünnitaja, kes püüab tulevaseks tähtsaks sündmuseks hoolega valmistuda. Infot hankides puutub ta kokku ka meditsiinivastastega, kes erinevate meetoditega veenavad teda kodus sünnitama. Häbi on vaadata neid rumalaid naisi, ja kui palju neid veel siia filmi kokku oli saadud. Küll oleks romantiline sünnitada kuskil kadakate vahel, kodus ise sündinud laps on elus edukas ja edasipüüdlik, õnnelik kodusünnitus tagab lapsele esimeseks eluaastaks hea une ja korras seedimise jne jne.
Kerget saaki haistvad "alternatiivravitsejad" tundsid kergeuskliku kliendi kilomeetri kauguselt ära ning määrisid peategelasele kaela veel ka homöopaatilised terakesed, kristallid, pendlid, "vabastava hingamise" sünnitraumadest vabanemiseks jms. Nagu hullumajas oleks filmi tegemas käidud. Loeng teemal "Baasmaatriksid: emakas=põrgu" oli väga segane ja sensitiiv laiutas ise ka lõpuks käsi ja tunnistas, et see kõik võib kuidagi teisiti ka olla.
Küll on filmis aga väga hästi näidatud, miks ja kuidas meditsiinivastasted riiklikule tervishoiusüsteemile nö "ära teevad". Haigla juba iseenesest ei ole kuigi sõbralik asutus ning on seotud haiguste ja hädadega. Eesti arstide suhtumine on üsna külm ja süsteem konveierlik. Patsiente on palju ning arstiga ei teki isiklikku inimlikku suhet. Ka palka maksab maksumaksja, nii ei teki isegi mitte kaubanduslikku suhet.
Terakestemüüjad-hingajad-sensitiivid on aga head suhtlejad ja püüavad potentsiaalsele kliendile igati meeldida ning müügi õnnestumise nimel on võimelised käigu pealt kõige uskumatumaid lugusid välja mõtlema, kosmosest, jumalast, universumist - mis aga konkreetsele patsiendile rohkem korda läheb. Selline lähedane kontakt loob usalduse ja tekitab inimesele õnnetunde.”