- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
Jack Reacher (2012)
Christopher McQuarrie
Pärast seda, kui snaiper surmab kuue lasuga päise päeva ajal viis inimest, osutavad kõik asitõendid vahi all olevale kahtlusalusele. Ülekuulamisel ei lausu mees sõnagi, kirjutab vaid paberile ühe lause: „Kutsuge Jack Reacher!“ Sellest saab alguse erakordne jaht tõe väljaselgitamiseks, mis viib endise sõjaväepolitseiniku Reacheri (Tom Cruise) kokkupõrkekursile ootamatu vastasega, kes on väga osav ning valmis kasutama kõhklematult vägivalda, et oma saladust varjata.
Põnevusfilmi „Jack Reacher“ nimitegelaseks on Briti menukirjaniku Lee Childi loodud kangelane, kes seigelnud tänaseks juba 17 romaani külgedel. Romaani „One Shot“ alusel kirjutas stsenaariumi Oscari-võitja Christopher McQuarrie („Tavalised kahtlusalused“), kes on ise ka filmi lavastajaks. Osades Tom Cruise („Võimatu missioon: variprotokoll“), Robert Duvall („Ristiisa“), Rosamund Pike („Die Another Day“), David Oyelowo („Ahvide planeedi sünd“, „Shotimaa viimane kuningas“), Jai Courtney (John McClane’i poeg järgmises „Visa hinge“ filmis), Richard Jenkins („Metsamajake“) ning ennekõike lavastajana tuntud kinolegend Werner Herzog („Fitzcarraldo“, „Aguirre: jumalate viha“), kelle tegelaskuju on üks käesoleva aasta meeldejäävamaid kurikaelu. Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
Arvustused
“McQuarrie on vist stsenaariumi kirjutanud vanakooli Hollywoodi õpiku järgi, tunne on nagu vaataks mingit 80-ndate filmi. Algus venib kohutavalt, ilma dialoogita osa on naeruväärselt pikaks venitatud, isegi kui sellel on teemasse sissejuhatamisel suur roll.
Tegelikult muidugi on. Lugu algab pealtnäha tavalise ameerika tulistamisega, nagu neid ka uudistes aeg-ajalt kohtab. Snaiper laseb parkla katuselt rahumeeli maha mõned inimesed, kuid teeb mõned algajalikud vead, et tema isik kindlasti saladuseks ei jääks - näiteks maksab parkimismajas parkimise eest mündiga, millel on ta sõrmejäljed, ning ei varja ka oma autonumbrit parkla kaamera eest. Kohe saabki selgeks, et sõrmejälgedega mündi omanik on osavalt süüdi lavastatud. Kuna tegemist on samuti snaipriga, kes pealegi varem sarnase teo eest karistuseta pääsenud, peaks surmaotsus kiiresti tulema.
Süüdilavastatud snaiper on politseijaoskonda transportimise käigus kooma sattunud ning tunnistusi anda ei saa, kaitsja on aga prokuröri tütar, kes tahab lootusetust olukorrast hoolimata isale vastu hakata ning siit koorubki välja loo teine hõõrdepunkt.
Kuigi algus venib ning filmis on palju naeruväärsena mõjuvaid olukordi ja tegelasi, on kokkuvõttes siiski tegemist hea filmiga. On tapmist ja tagaajamist, aga hetkekski ei lasta unustada, et kõik see käib mingi väga mõjuvõimsa salapärase jõu kontrolli all.
Kes see jõud tegelikult on ning mis tema taust ja ajendid on, minge vaadake ise. Ärge lootusi liialt kõrgeks kruvige. Aga muidu on täitsa vaadatav film.
See, et ei toimunud Hollywoodi filmile omast lõpusuudlust, annab ühe lisapunkti.”