Love Eternal (2013) - Arvustus.com arvustused

Love Eternal (2013)
Brendan Muldowney

Eksitavalt suhkruse pealkirja taga peidab end poeetilise pildikeelega ja küllaltki süngest teematikast hoolimata siiski südamesse minev draama surmast lummatud ja tundetust noormehest, kellel on lihtsam rääkida surnute kui elusatega. Avalikkusest võõrdunud ning inimlikke emotsioone võõraks pidav Ian jääb maisesse maailma üksi, kui tema ema sureb. End defektseks eluolendiks pidav noormees otsustab endagi elupäevad lõpetada, ent sobilikku metsatukka jõudes märkab ta sarnaselt mõtlejaid veelgi. Miski Ianis sunnib ühe elutu koolitüdruku oma koju tooma, kus ta kõduneva neiu kõrval igav-argist eksistentsi jätkates püüab endast leida mingitki emotsiooni. Iiri lavastaja-stsenarist Brendan Muldowney on mugandanud jaapanlase Kei Oishi romaani „Surnuid armastades” („Shibito o kou”), mis vaatleb üsnagi raskesti käsitletavaid teemasid nagu lein, läheduse puudus, suitsiid ja nekrofiilia üllatavalt väljapeetult, laskumata labasusse või rõvedusse, ja näitab, et armastust võib leida ootamatutest paikadest. Silmailu pakkuva mõjuva kaameratööga ning tõsisele temaatikale vastavas tempos kurvameelset lugu aitab tervikuks siduda Bart Westerlakeni oskuslikult komponeeritud taustamuusika, mis loob just pasliku meeleolu. Jaanus Noormets Lisas OliverL 15.11.2013