Brave (2012) - Arvustus.com arvustused

“Ei tea, ma ootasin midagi muud. Kuidas pealkiri (vaprake) end üldse õigustab? Vaprus oli siis oma unistuste täitmine või julgus vanematele vastu hakata. Aga miks siis jäeti mulje, et vaprus on kuidagi ohtlike seiklustega seotud ja nende seikluste keskel tõuesb kangelane. Lugu ise oli armas aga see polnud üldse reklaamidest lubatud multikas. Isepäine tüdruk soovib oma saatust muuta ja seetõttu muudetakse ta ema karuks. Ja ülejäänud filmi vätel üritab tütar nõidust muuta. Äkki päris väikestele lastele meeldib, kuigi see viimane võitlus kurja karuga on päris hirmutav.”

“Positiivne üllataja, ei oodanud midagi erilist, aga lõpp suutis vägagi erinevaid emotsioone tekitada. Meeldis Vaprakese südikus, eraldi mainimist väärivad tema kaunid punased juuksed. Üldiselt oli kogu film vaatemänguline oma ilusate värvide ning huvitava looga. Arvamus peategelase emast muutus filmi jooksul paar korda. Mitmed kohad suutsid naerutada (veidrad kosilased, omavaheline kaklemine, kolmikud) ning eestikeelse dublaaži üle ei saagi seekord kurta. Võib-olla muutub see peale ingliskeelse versiooni nägemist, aga praegu jään rahuloleva arvamuse juurde.

Muideks, praegu loen, et pärast lõputiitreid oli veel lisastseen. Kurat küll, ühe korra jätan lõpuni istumata ja kohe jään millestki ilma.”

“Järjekordne näide sellest, kuidas treileriga suudetakse jätta filmi sisust hoopis teine mulje.

Reklaamide põhjal ootasin animafilmi, kus ehk printsessi ootab ees tõeliselt palju seiklusi. Tegelikult oli film hoopis ema ja tütre suhetest, mida ümbrites paar seiklust.

Muusika oli väga ilus ja eepiline.

Naljakad kohad ajasid küll naerma nig animatsioon ise oli lastele üpris lihtsasti mõistetav. Loogikavigu leidus (näiteks kui koerad metsas karu jälitasid - lõhn; aga lossisaalis ei tundud nad küll karu lõhna...) ja kohati tundus multifilm naiivne. Muidugi, kui ma oleksin umbes 15 aastat noorem, siis arvatavasti jumaldaksin "Vaprakest".

Kui kuninganna ja printsess Merida välja arvata, olid ülejäänud tegelased lihtsalt ühe suure iseloomujoonega pinnapealsed karakterid. Areng toimus vaid emas-tütres.
”

“Printsess Merida, Šoti kuninga tütar, ei ole päris tavaline muinasjutuprintsess. Ehkki teda on väiksest peale püütud seisusele vastavalt kasvatada, ei unista ta printsist valgel hobusel, talle meeldib hoopis ise ratsutada ja pealekauba veel vibu lasta. Tema ema, kuninganna, nõuab aga kombekat käitumist ja ühtlasi valmistub noort printsessi mehele panema. Jutt abielust ajab tütre veelgi rohkem marru ja nii nende tüli aina süveneb.
Isa, kuningas, eriti pereellu ei sekku, vaid ainult mürab koertega ja räägib üht ja sama legendi, kuidas ta kord nooruses hiigelsuure karuga võitles, kes tal jala alt ära hammustas.
Vanemad korraldavad tütre vastuhakust hoolimata katsed sobiva peigmehe leidmiseks, kuid peigmehekandidaadid on kõik täiesti eemaletõukavad töllid, printsess keeldub abiellumisest ning peale suuremat tüli emaga põgeneb kodust.
Metsas satub printsess nõia juurde, kellelt ostab loitsu ema muutmiseks. Loits töötabki ja ema muutub. Aga kelleks - seda minge vaadake ise :)

Sisuliini poolest tüüpiline Disney, ei ole Vaprake siiski mingi perekomöödia, vaid pigem naistekas ja pisarakiskuja. Naljakaid kohti on väga vähe, aga tundelisi pisarastseene on päris mitu. Väikestele vaatajatele hoiatuseks: filmis on ka päris hirmsaid kohti, mida lapsed võivad karta.

Vähesed naerukohad on seotud röhitsuste ja aluspesu-aluste kehapiirkondadega - milline kummaline viis produtsentide poolt väikestele ja suurtele poistele kuidagi meeldida püüda... Üldse on selles muinasjutus kõiki mehi näidatud lollide hälvikutena. Selles tuleb süüdistada stuudiot, kuna Brenda Chapman, filmi autor ja lavastaja, sai 2010. aastal Pixar'ist kinga, loomealaste erimeelsuste tõttu stuudioga. Seda peale 6 aastat töötamist filmi kallal, mille inspiratsiooniks tema suhted oma tütrega. Uueks lavastajaks sai Mark Andrews, kes lisas stuudio turundusosakonna soovitud alatoonid.

Filmimuusika on hästi valitud, ülev ja eepiline ja animatsioon on väga detailne ja hästi ilus. Tundub, et kaunitel Šotimaa maastikel on iga viimane rohukõrs ka välja joonistatud, rääkimata printsessi isepäistest lokkidest. Imeline!

Eestikeelse filmi puhul häirib ainult kuninga osa lugeva Ivo Eensalu hääl, kahjuks on Vandersellid jätnud mulle igaveseks templi mällu ja suuremat kasvu kuningaga see hääl kokku ei sobi.

Kuigi ma ei kuulu sihtgruppi, saan ma siiski aru, mida selle filmiga edasi anda on püütud. Tublid 8 punkti.”

“Üllatavalt sügav animafilm kõigile, kes armastavad muinasjutte ja multifilme. "Vaprakesest" leiab nii mõnegi üllatava pöörde ja parajalt nalja.”