- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
25.
Eesti ehtekultuur muinasajast uusajani
Jana Reidla
Käsiraamatu tüüpi ülevaade Eestis läbi ajaloo kasutusel olnud arvukatest ehtetüüpidest ja ehete kandmisest. Eraldi käsitletakse kaelaehteid, rinnaehteid, käeehteid, peaehteid ja vööehteid. Räägitakse ka ehete valmistamismaterjalidest, ehtevalmistajatest ja töövõtetest. Ülevaade põhineb Eesti arheoloogide, kunstiajaloolaste ja etnograafide uurimustel. Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi rahvusliku käsitöö, etnograafia ja arheoloogia vastu ning on asunud täiendama oma teadmisi Eesti ehtekultuuri vallas.
Lisas Marge-Elin Roose 23.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
26.
Eesti intiimne saladus
Andres Raid
Ajaloohuvist saadetuna kaevusin arhiivitoimikutesse ja muudesse unustuse hõlma vajunud dokumentidesse.Üllatuseks leidsin kuhjade viisi väga huvitavat materjali, mis viis mind ootamatute leidudeni ühe eesti soost naise kohta... aga ka eesti naisteni palju laiemalt ning nende sajandeid varjus olnud saladuseni.
Lisas Marge-Elin Roose 10.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
27.
Eesti kliima minevikus ja tänapäeval
Andres Tarand, Jaak Jaagus, Ain Kallas
Kogumikus kirjeldatakse Eesti ja ümbruskonna kliimat aastate 1020–2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Esmakordselt on avaldatud varasemate entusiastlike ilmavaatlejate väljasõelutud tulemused praeguse Eesti ja Läti, aga ka Lõuna-Soome aladelt. Erakordsete nähtuste puhul on läbi kammitud suurem osa Eesti ja Balti-Saksa ajalehti, kusjuures ekstreemsemad nähtused (sh maavärinad) on loetletud raamatu lisades, mis tervikuna saavad kõigile nähtavaks interneti vahendusel 2014. aastal. Eesti nüüdiskliimat (1966–2010) iseloomustav osa täidab pikale veninud lünga alates Kaarel Kirde monograafia ilmumisest 1939. aastal.
Lisas sipsik 16.10.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
28.
Eesti koolimajad
Hanno Talving
Vanad fotod ja tutvustavad tekstid kirjeldavad Eestis kuni 1940. a püstitatud koolimaju. Siin esindatud 285 hoone käekäik iseloomustab Eesti vanade koolimajade saatust laiemalt: üle kolmandiku neist on hävinud või seisab kasutuseta, umbkaudu kolmandiku funktsioon on muutunud, kuid ülejäänud on need õnnelikud paigad, mis saavad koolina tegutseda tänapäevalgi. Erinevalt samas sarjas ilmunud „Eesti taluhäärberitest“, „Eesti mõisatest“ jt on raamat ainult eesti keeles. Koostanud Hanno Talving
Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
29.
Eesti kroonil kroonitud
Loone Ots
See raamat räägib Eesti krooni lugu, mida võiks võrrelda suure pere saagaga. Üks mõte hargneb paljudesse suundadesse, ulatub üle mitme aja ja äratab vaheldumisi erisuguseid tundeid. Miks näevad kroonid meie käes ja kotis välja just sellised, nagu need on? Millega saab siduda krooni vaimset väärtust? Milline on olnud oma raha sõnum? Millest jutustavad pildid rahatähtedel ja kes on nende autorid? Raamat on illustreeritud rohke foto- ja pildimaterjaliga, mis tutvustab Eesti krooni läbi aegade.
Lisas Shankter 04.01.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
30.
Eesti lemmiklaulude tekkelood. Sada laulu Karl August Hermannist kuni Rein Rannapini
Valter Ojakäär
Igal laulul on oma tekkelugu. Valter Ojakäär on saanud eesti levilaulu käekäiku jälgida ligi kaheksa aastakümmet. Autoril ei olnud kerge teha lauluvalikut: mida võtta, mida jätta. Meie laulupärand on rikas, ent pole ju ühelgi laulul küljes lemmiku silti. Sada Eestis lauldavat üldtuntud laulu, mis sõelale jäid, on antud ajalises järjestuses, enne vanemad, siis uuemad. Alustuseks sobis Karl August Hermanni laul „Süda tuksub tuks-tuks-tuks”. Raamatus annab autor põneva ülevaate rahva lemmiklaulude kord sirgest, kord käänulisest teest rahva südamesse, ega pääse mööda ka isiklikest meenutustest. Heliloojate ja laulusõnade autorite tutvustus ei püüa saavutada teatmeteose kõikehõlmavust. Väikeseks mälutoeks on mõne takti pikkused noodinäited ja mõni rida laulusõnu.
Lisas Marge-Elin Roose 23.11.2012