Ajaloolised isikud Eesti ilukirjanduses
10
1 hindaja

13. Ajaloolised isikud Eesti ilukirjanduses
Karl Hein

Kas muistsel Sakala vanemal Lembitul oli ka tõepoolest poeg nimega Meelis? Millised Eduard Bornhöhe ajalooliste jutustuste peategelased olid päriselt olemas? Mis rahvusest oli Balthasar Russow? Milline eesti talupoeg sai Põhjasõja ajal tuntuks kõikjal üle Euroopa? Kas Timotheus von Bock oli tõesti hull? Kui palju on tõde ja kui palju väljamõeldist Eduard Vilde „Mahtra sõjas“ ja „Prohvet Maltsvetis“? Millega lõppesid Vargamäe Pearu ja Andrese omavahelised kemplemised? Kes olid koolidirektorid härra Maurus ja Wikman? Milline oli väikese Illimari lapsepõlv tegelikult? Mis sai Palamuse Tootsist, Teelest ja Arnost pärast kihelkonnakooli lõpetamist? Millised ajaloolised isikud esinevad Albert Kivikase romaanis „Nimed marmortahvlil“? Neile ja veel mitmetele küsimustele annab vastused käesolev raamat, uurides ajaloolisi tegelasi, kellest eesti ilukirjanduses on kõneldud. Raamatu kuueteistkümnes peatükis on põhjalikuma vaatluse all üle kahekümne teose ja üle neljakümne ajaloolise isiku.


Lisas Marge-Elin Roose 20.11.2012
Pane hinne:
Ali-Baba ja nelikümmend röövlit

14. Ali-Baba ja nelikümmend röövlit
Edgar Reimann, Elmar Emu Saarniit

Sarja METSAVENNA-ERI üheksas raamat ühendab endas kahe kunagise metsavenna lugusid nende lahinguteelt ja enda varjamise aastaist. Läbi aegade on nii sõjaväljal, metsas kui vanglais leidunud inimesi, kes isegi surmaohus suudavad säilitada optimismi ja heita nalja seal, kus tegelikult tuleks nutta. Just niisugused mehed olid ka „Ali-Baba ja tema nelikümmend röövlit“.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Andekuse geen baltisaksa ja eesti suguvõsades

15. Andekuse geen baltisaksa ja eesti suguvõsades
Mati Laane

Pikaaegsel baltisakslaste genealoogia uurimisel märkas autor, et paljud kuulsad erinevatest suguvõsadest pärinevad baltisakslastest kultuuriloojad on omavahel emade kaudu ehk naisliini pidi lähisugulased. Veelgi enam: nõod, nõbude lapsed või lapselapsed. See aspekt hakkas autorit huvitama ning ta hakkas varem isaliinis tehtud sugupuudest kombineerima emaliinis sugupuid, nii koondus enamik kauaaegsete baltlaste juurtega tuntud kunstnikke, kirjanikke, pargiloojaid, teadlasi ja ühiskonnategelasi mõnda üksikusse sugulusringi, kus on näha nende kõigi ühised esivanemad. Bioloogina nähtust kaaludes püstitas ta hüpoteesi, et loomeandekus peab olema geneetiliselt päritav. Tekstis on toodud palju näiteid lähisugulas-abieludest sündinud kultuuriloojatest. Lisatud digitaalsetes sugulus-skeemides on kultuuriloojad ja nende eellased graafiliselt esitatud mitme erineva teemablokina: pargiloojad, kunstnikud, linnakodanikud jne.


Lisas cantabile 20.05.2013
Pane hinne:
Antiliibanon 2011
6.3
3 hindajat

16. Antiliibanon 2011
Tiit Pruuli

Tiit Pruuli raamat avab Liibanonis pantvangis olnud seitsme eestlase vabastamise tagamaid. Põnevusraamatust saab teada, kuidas tegutsesid Eesti välisministeerium, kaitsepolitsei, välisluure ja teised ametiasutused ning üksiküritajad nii Eestis kui ka mujal maailmas. Raamatus on seniavaldamata dokumente, andmeid läbirääkimisest, röövitute sugulaste päevikukatkeid. Samuti antakse põhjalik ülevaade Lähis-Ida ajaloost, kultuurist ja poliitikast.


Lisas Marge-Elin Roose 07.08.2012
Pane hinne:
Arstiabist Räpinas läbi kolme sajandi

17. Arstiabist Räpinas läbi kolme sajandi
Vello Padrik

Raamat annab ülevaate tervishoiu olukorrast ja arstiabi saamise võimalustest Räpina kihelkonnas 19. sajandi keskpaigast tänapäevani. Olulise osa raamatu sisust moodustavad Räpinas tegutsenud meedikute elulood, tegevuse ülevaated ja mälestused. Ajastu pilt avanebki läbi inimeste lugude. See, et 1955. aasta kasinates tingimustes alustas ühe väikese Eesti maa-asula haiglas tööd statsionaarse kirurgia osakond ja oli 26 aastat kogu Põlvamaa kirurgilise arstiabi keskus, pole Eesti kirurgia ajaloos just tavaline. Seepärast ongi raamatus enam tähelepanu pööratud kirurgiaosakonna ajaloole ning seal töötanud arstidele ja õdedele. Eri peatükina on raamatu lõpus Lõuna-Eesti vanima, 1861. aastast pidevalt tegutsenud Räpina maa-apteegi ajalugu. Raamatu autor dr Vello Padrik töötas pärast Tartu ülikooli lõpetamist 1963. aastal üksteist aastat Räpinas kirurgina ja kirurgiaosakonna juhatajana, seejärel 1975. aastast pensionile minekuni Tartus onko-kirurgina.


Lisas sipsik 02.09.2013
Pane hinne:
Aserbaidžaani kirjad
7.2
5 hindajat

18. Aserbaidžaani kirjad
Andres Herkel

Andres Herkel oli kuus aastat Euroopa Nõukogu raportöör Aserbaidžaani küsimuses. „Aserbaidžaani kirjades” vahendab ta muljeid ja mõtteid, mis ametlikesse raportitesse ei mahtunud. Raamatu esimeses osas annab Herkel omapoolse ülevaate Aserbaidžaani riigi ja rahva kujunemisest, Teises osas tutvustab ta meile maa kontraste, rahva eneseuhkust ja kibestumisi, poliitvange ja kõrgeid võimukandjaid, nagu ta neid oma reisidel tundma õppis. Selle kõrval avaneb terav sissevaade rahvusvahelise demokraatia-abi köögipoolele. Raamat on rikastatud pildi- ja kaardimaterjaliga, sisaldab registri ja ajaloosündmuste kronoloogia. Kujundaja: Mari Kaljuste.


Lisas Vize 17.01.2011
Pane hinne: