Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest
10
1 hindaja

25. Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest
Peeter Peetsalu

Selles raamatus heidame pilgu meie tuulistel randadel, saartel-laidudel ja kiviklibuste poolsaarekaelte tipus kõrguvatele tähtsamatele tuletornidele, nende meremärkide omanäolisusele, ajaloole, pisut ka ühiskondlikele oludele, mis on tinginud nende tuletornide püstitamise, töökorras hoidmise-säilitamise või hävingu. Ajalookäsitlusega koos pakutav kultuuritaust peaks aitama lugejal paremini mõista aega, kuhu meresõiduohutust tagavate tuletornide ja nendega seotud inimsaatuste kirev maailm kunagi kuulus. Kõik tuletornidega seonduv on ainulaadne ja köitev, rikas ning mitmekesine. Käesolev raamat pole lõplik käsitlus meie tuletornide märkimisväärselt pikast arenguloost, vaid tagasivaade aegade taha arhiiviürikute, mälestuste-meenutuste ja haruldaste fotode kaudu.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent
10
1 hindaja

26. Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent
Tiina Kala

Raamat „Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent“ käsitleb põhjalikult Tallinna dominiiklaste ajalugu konvendi tekkimisest kuni selle laialisaatmiseni, valgustades vendade argielu, liturgiat ja suhteid välismaailmaga, nende tülisid kogudusevaimulikega, läbisaamist linlaste, aadli ja talurahvaga. Konvendi käekäiku vaadeldakse paralleelselt Jutlustajavendade ordu üldise ajalooga, toetudes nii trükis avaldatud kui ka käsikirjalistele arhiiviallikatele peamiselt Tallinna Linnaarhiivi, aga ka näiteks Hamburgi Riigiarhiivi ja Jutlustajavendade ordu keskarhiivi kogudest.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
MAAGIA JA TÄHETARKUS. Okultism Õhtumaal
10
1 hindaja

27. MAAGIA JA TÄHETARKUS. Okultism Õhtumaal
Ralph Tegtmeier

Raamat annab ülevaate okultismi ajaloost, käsitledes selle erinevaid vorme ja suundi antiikajast kuni tänapäevani. Omaette peatükid on pühendatud suurtele maagidele nagu Eliphas Lévi, Aleister Crowley, Gurdjieff, madam Blavatsky jt. Mahukast uurimusest võib näha, et tegelikkuse varjatud olemus, teispoolsus ja üleloomulikud jõud on inimesi huvitanud inimkonna tekkest peale. Okultism on tõeluse otsimise vorme, mis otsib lakkamatult vastust inimese eksistentsi põhiküsimustele. Ja ehkki pakutud vastused aja jooksul muutuvad, seisneb okultismi väärtus just selles, et see ei lakka küsimast.


Lisas Zeus 24.09.2013
Pane hinne:
Maailmapärand: Erakordsete paikade täielik teejuht
9.0
2 hindajat

28. Maailmapärand: Erakordsete paikade täielik teejuht
UNESCO

„Maailmapärand“ on esmakordselt 2009. aastal ilmunud raamatu ajakohastatud trükk, mis annab ülevaate kõigist nüüdseks kirjeldatud UNESCO maailmapärandi objektidest. Lisandunud on ligi sada objekti. Tegu on meie planeedi kultuuri ja loodusaarete ainulaadse teejuhiga, mis aitab levitada üldisi ideaale ja väärtusi, mida UNESCO püüab oma üleilmse ettevõtmisega toetada. Raamatust leiab üle 650 värvifoto, UNESCO maailmapärandi 962 paiga kirjeldused ning asukohakaardi iga paiga juures.


Lisas sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
23.09.2013
Pane hinne:
Vaikiv ajastu Eestis
9.5
4 hindajat

29. Vaikiv ajastu Eestis
William Tomingas

1934. aasta 12. märtsil toimus riigivanem Konstantin Pätsi ja kindral Johan Laidoneri juhtimisel Eestis sõjaväeline riigipööre. Arreteeriti üle 400 juhtiva vabadussõjalase, sh Artur Sirk ja Hjalmar Mäe. Pärast riigipööret kehtestati kuueks kuuks kaitseseisukord ning suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ja selle väljaanded. Sügisest algas niinimetatud vaikiv ajastu, kui ei kutsutud kokku enam vana ega valitud ka uut Riigikogu. Keelustati poliitilised erakonnad. Riigivalitsemine koondus K. Pätsi ja tema kaaskondlaste kätte. William Tomingase mälestusteraamat ilmus esmakordselt 1961. aastal New Yorgis ja sellest teosest sai ka alguse mõiste „vaikiv ajastu”. See raamat on ühe vabadussõjalaste liikumises osalenu nägemus tolle aja Eesti sisepoliitikast ja poliitikutest. Uustrükile on saatesõna kirjutanud Evy Laamann-Kalbus.


Lisas sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
23.09.2013
Pane hinne:
Suvituslinn Elva
10
3 hindajat

30. Suvituslinn Elva
Are Altraja, Ville Oengo

Raamat puudutab eelkõige Elvas H. Raudsepa tn.-2 asuva VEREVI MOTELLI hoone ajalugu. Samas on haaratud ka lähedalasuva n. n. Elva „vene professorite linnaosa“ ajalugu. Sinna rajasid endale XX sajandi alguses suvilad järgmised vene päritolu kuulsad teadlased; Ivan Šurupov, Vissarion Aleksejev, Vjatšeslav Afanasjev ja Ivan Kondakov. Esmakordselt on nende vene teadlaste kohta avaldatud Eesti Rahvusarhiivis leiduvate toimikute faktilisi materjale. Kokkuvõtlikult on raamatus antud ka ülevaade Elva kui asustatudc punkti ajaloost, eriti on juttu Elva raudteejaama avamisest 1889. aastal ja Elva kui suvituskoha tekkimisest ja arengust. Selles ajaloo ülevaates on kasutatud Jaan Kärneri 1931.a. raamatu materjale ning Elva muuseumi töötajate Kaljola Kirti ning Endel Jaanuse töid. Pikem lõik on Elva suvituselust aastatel 1930-1940 ajakirjanduse näidetel. Oluline osa raamatust on pühendatud ka aastatel 1950-1990 Elva „professorite linnaosas“ tegutsenud maatöötajate ametiühingute pioneerilaagrile. Raamatus saavad sõna mitmed Elvaga seotud inimesed: Jüri Kalmus, Rein Abel, Eri Klas, August Vester, Õie Püss, Tamara Rekk, Eetel Genss, Margus Ivask jt. Teiste hulgas avaldavad oma mõtteid ka Elva linnapead: Leonid Semilarski, Kalle Sepp, Väino Uibo, Kalle Jürgenson, Reno Laidre ja Toomas Järveoja. Pikem analüüsiv artikkel raamatu lõpus pärineb ettevõtja Are Altraja sulest.


Lisas sipsik 02.09.2013
Pane hinne: