Neli presidenti
8.5
2 hindajat

7. Neli presidenti
Hellar Grabbi

Hellar Grabbi tutvustab oma neljandas mälestuslike esseede raamatus lugejale nelja tagapõhjalt ja iseloomult täiesti erinevat meest, keda ühendab see, et eesti rahvas on neid austanud valimisega kõige kõrgemale ametikohale riigis. Lapsepõlves kohtus Grabbi Konstantin Pätsiga, Eesti taasiseseisvumise nimel tööd tehes Lennart Meri ja Arnold Rüütliga, raadioajakirjaniku ja literaadina kolleeg Toomas Hendrik Ilvesega. Grabbi küsib, kus asub nende meeste hingemaa ning vastab igaühe puhul erinevalt. Raamat ei piirdu ainult presidentidega. Autor jutustab isiklikust vaatevinklist Eesti Vabariigi taasiseseisvumise loo ja räägib selle kangelastest. Toetudes oma kogemusele valimispropaganda ja strateegia vallas, näitab ta rahvuslike väikeparteide ja valimisliitude edu ja langust 1990-ndate esimesel poolel. Eestlasliku vastupidavuse, jonni ja edasipürgimise jooned läbivad ühtviisi nii kodu- kui ka väliseestlaste elu-olu, pürgimisi ja suuremaid ettevõtmisi. Pagulaselule pühendatud peatükkides keskendub Grabbi poliitiliste malekäikude kõrval ka eestlaste kultuurielu korraldamisele ja ajakirjale “Vaba Eesti”. Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Tallinna märtsipommitamine 1944
10
1 hindaja

8. Tallinna märtsipommitamine 1944
Jaak Juske

1944. aasta 9. märtsi ööl sooritas Nõukogude lennuvägi Tallinnale kahes laines terrorirünnaku, mille käigus hävis hinnanguliselt pool toonasest elamispinnast – Tallinna ilme muutus igaveseks. Aeg teeb aga oma töö ja õige pea elav mälestus märtsipommitamisest kaob. Seda tähtsam on tuua avalikkuse ette arhiividest ja erakogudest pärit vanad fotod, mis seda õudust mäletavad. Vanadel fotodel on rääkida märtsipommitamisest oma tumm, aga väga kõnekas lugu. Et me ei unustaks.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist
10
2 hindajat

9. Kõik on suurepärane. Mälestusi Eesti kolhoosist
Sigrid Rausing

1993. aastal saabus noor antropoloog Sigrid Rausing Noarootsi Pürksi külla, et koguda materjali oma doktoritöö jaoks. Lisaks doktoritööle valmis aasta jooksul kogutud materjalist nüüd ka mälestusteraamat „Kõik on suurepärane”. See oli üleminekuaeg, mil Nõukogude Liit oli lagunenud, kolhoosid laiali läinud, talv oli koletult külm ja vaesus võttis maad. Inimesed kandsid annetustena Rootsist saadetud rõivaid ja vannitube kaunistati tühjade šampoonipudelitega. Rausingut hämmastab Eesti metsiku looduse ilu ning vaikus ja rahu, kuid ka okupatsiooni jäetud jäljed nii looduses kui inimestes. Ta tõmbab paralleele koduse Rootsiga ning sukeldub põhjalikult rannarootslaste ja nende kultuuri ajalukku ning näitab Nõukogude repressioonide ränka mõju ajaloolisele mälule. Sigrid Rausing on Rootsis sündinud sotsiaalantropoloog, filantroop ja kirjastaja, kes kuulub Ühendkuningriigi 100 kõige mõjukama naise hulka. Tema doktoritöö „Ajalugu, mälu ja identiteet nõukogudejärgses Eestis: kolhoosi lõpp“ valmis 1997. aastal. Rausing on kirjastuse Granta Books ja kirjandusajakirja Granta omanik ning Ühendkuningriigi ühe suurima heategevusfondi Sigrid Rausing Trust rajaja. Tema vanaisa Ruben Rausing oli Rootsi pakendikompanii Tetra Pak üks asutajatest.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Hundijaht
7.8
4 hindajat

10. Hundijaht
Martin S. Kull

Sarja järjekordses raamatus jätkab autor metsavendade saatuste jäädvustamist, pühendudes seekord Jõgevamaale. Teos toob pealoona lugejate ette kunagise Jõgeva elektrivõrgu juhataja Üinart Miti ja tema kahe küüditamise eest pakku pääsenud sõbratari saatused. Lisaks kohtub lugeja raamatu lehekülgedel paljude metsameestega, keda, lähtudes nende poolt toime pandud hirmutegudest, ei saa küll kuidagi teisiti nimetada kui kõige ehtsamateks bandiitideks. Illustreeritud fotodega, nimede registris üle 200 nime.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust
10
1 hindaja

11. Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust
Jüri Toomepuu

Autor lahkab Eesti lähiajaloo kolme põhiprobleemi: esiteks rahvastikuprobleemi, mis võib muuta eestlased vähemusrahvuseks nende põlisel kodumaal, teiseks Eestis vohavat õiguslikku nihilismi ja kolmandaks Eesti riigikaitse täbarat olukorda. Igale probleemile pakub ta lahendusi.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Vanavara kogumisretkedelt 10. Paul Keerdo
10
1 hindaja

12. Vanavara kogumisretkedelt 10. Paul Keerdo
Piret Õunapuu

Lugejale avanevad aastatel 1913–1914 Martna, Anna ja Madise kihelkonnas vanavara kogunud noore käsitöölise Paul Keerdo kogumispäevikud. Lisaks esemepiltidele illustreerivad raamatut Keerdo esimese kogumisretke kaaslase Joosep Kliimandi joonistused. Eesti Rahva Muuseumi algusaastate vanavarakogujad on olnud väga erineva saatusega inimesed ning nende hilisem elutee on läinud väga erinevat rada: ühtedest on saanud loomingulised inimesed – kirjanikud, kunstnikud jne, teistest aga poliitikud. Sama aeg ja olud ning nende mõistmine on hilisemas elus saanud täiesti vastupidises suunas kasvanud poliitiliste tõekspidamiste taustaks. Nii sai paljulapselisest perest pärit Paul Keerdost juba noorena kommunist ning tema poliitiline karjäär möödus nõukogude võimuaparaadis tegutsedes.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne: