Teine maailmasõda
10
1 hindaja

79. Teine maailmasõda
Antony Beevor

Teine maailmasõda algas 1939. aasta augustis Mandžuuria piiril ja lõppes sealsamas täpselt kuus aastat hiljem Nõukogude invasiooniga Põhja-Hiinasse. Sõda Euroopas tundus olevat täielikult eraldatud sõjast Vaiksel ookeanil ja Hiinas, siiski olid maakera vastaskülgedel toimunud sündmustel tõsised tagajärjed. Oma tõeliselt ülemaailmse ulatusega on see ajaloo suurim katastroof mõjutanud järeltulevaid põlvkondi ja nende arusaamu enam kui ükski teine konflikt. Antony Beevori varasemad raamatud „Stalingrad“, „Berliin 1945“ ja „D-Päev“ on saanud bestselleriteks üle maailma, need on ilmunud enam kui 30 keeles ja müüdud üle viie miljoni eksemplari. Kasutades kõige uuemaid akadeemilisi uurimusi ning kirjutades selgelt ja osavõtlikult, maalib Beevor tervikpildi haarava jutustusega, mis ulatub Põhja-Atlandist kuni Vaikse ookeani lõunaosani, lummetuisanud stepist kuni Põhja-Aafrika kõrbe ja Birma džunglini, SS Einsatzgruppe’deni piirimaadel, karistuspataljonidesse arvatud Gulagi vangideni ja Hiina-Jaapani sõja kirjeldamatute julmusteni. Käesolev raamat on esimene köide kahest köitest.


Lisas Marge-Elin Roose 12.11.2012
Pane hinne:
Vanamoodi moodsaks. Meik
10
2 hindajat

80. Vanamoodi moodsaks. Meik
Katie Reynolds

„Vanamoodi moodsaks. Meik” aitab sind muuta tõeliseks vintage-kaunitariks. Saamaks endale 1920ndate seksisümboli Clara Bow’ lõõmavat pilku, 1930ndate glamuurijumalanna Marlene Dietrichi põsesarnu, 1950ndate iluduse Marilyn Monroe meelaid huuli või Madonna 80ndate võimsaid kulmupuhmaid, pole vaja muud, kui järgida selle raamatu fotodega ilmestatud juhiseid. Eelmise sajandi igat kümnendit 1920ndatest 1980ndateni iseloomustab üks samm-sammult järgi tehtav staarimeik. Lisaks saate teada, millised olid erinevate kümnendite põhilised muutused jumestuses, soengumoes ja riietuses ning mis neid muutusi põhjustas.


Lisas Marge-Elin Roose 08.11.2012
Pane hinne:
Kuidas minult varastati miljon
4.3
3 hindajat

81. Kuidas minult varastati miljon
Anna-Maria Galojan

Kuidas... ... minult varastati miljon ... katkestas Kristiina Ojuland mu kihluse ... teenis Rein Lang minu juuresolekul sada tuhat eurot ... müüvad poliitikud lisaks elamislubadele ka kõrgkoolidiplomeid .. president vältis kohtusse tulekut ... Kristen Michal parteikassat täitis ... vanad kommunistid Eestis niite tõmbavad ... Eesti Euroopa Liikumine toetas pronksiöö antikangelast Mark Sirõki ... kaovad Eestis riigisaladused ...


Lisas Marge-Elin Roose 08.11.2012
Pane hinne:
Nii meil jõulud tuppa toodi...

82. Nii meil jõulud tuppa toodi...
Liina Karron, Piret Õunapuu

Kas teadsite, kus ja millal kuulutati jõulud esimest korda ametlikult pühaks? kuidas tähistasid jõule vanad eestlased? millal joonistati esimene jõulukaart ja toodi tuppa esimene jõulupuu? mida sobib panna jõululauale? - neile ja paljudele teistele jõuludega seonduvatele küsimustele leiate vastuse sellest raamatust. Autorid juhivad lugeja haaravalt läbi jõulude ajaloo, lükkides jutustusse omaenda jõulumälestusi ja -elamusi. Ning otsekui täht jõulukuuse ladvas on raamatu lõpus kimbuke katsetamist väärivaid jõuluroogade retsepte.


Lisas Marge-Elin Roose 08.11.2012
Pane hinne:
Filmiraamat rongis

83. Filmiraamat rongis
Peter von Bagh

See väike raamat annab ülevaate kuulsaimatest rongifilmidest kinokunsti ajaloos. Autorit tsiteerides: „Rongi ja filmiga kaasneb puhas nauding. Sama kehtib sõnade puhul: kui kirjutama hakata, on tunne, nagu läheks kinno või astuks rongi. Rongis toimuv filmilõik on tihti midagi enamat kui tegelikkuse jäljendus. See on sündmus meie nägemise loogikas, unistamisvõimes, inimlikus uudishimus. Nii rong kui ka film muundavad iga hetk meie meelte taju. Aja ja ruumi tunne muudab vormi. Tõsiasjad ja fantaasia segunevad.“


Lisas Marge-Elin Roose 08.11.2012
Pane hinne:
Acta architecturae naturalis 2. Supilinn

84. Acta architecturae naturalis 2. Supilinn
Nele Nutt, Aliis Liin

Tegemist teadusliku sarja „Acta architecturae naturalis“ Supilinna käsitleva numbriga „Teine linn. Supilinn“, kus väga huvitavat artikliteemade valikut kaunistab põnev pildimaterjal. Kogumik sisaldab Eesti Ajalooarhiivi ajaloolisi kaarte ja Tartu Kunstimuuseumi varasalvedest pärit Supilinna maale. Fotosid on Malev Toomelt, kes panoraamidena Supilinna füüsilist ruumi on jäädvustanud ja Toomas Kalvelt, kes Supilinna inimesi tabada on püüdnud. Toomas Kalvelt on pärit ka kaanepilt Supilinna boheemidest, kellel oluline roll Supilinna omanäolisuse kujunemisel. Kõik see kokku moodustab just selle, milline tänane Supilinn on, intrigeeriv ja vastuoluline, sõbralikult vastutulelik ja koduselt soe. Kõigest sellest on ilusa terviku kujundanud Peeter Laurits. Keeletoimetaja on Ene Hanson ja tõlkija Juta Ristsoo. Koostajad: Nele Nutt ja Aliis Liin


Lisas Marge-Elin Roose 07.11.2012
Pane hinne: