20 aastat uut Eestit 2. osa

91. 20 aastat uut Eestit 2. osa
Enno Tammer

Estonia hukk, lindiskandaal, rublaskandaal, Iisraeli relvatehing, jäägrikriis, Laari kukutamine, Meri tagasivalimine. 1990ndad olid pöörased sündmuste tulvalt, kui vaat et iga päev sündis midagi sellist, mille puhul annaks kasutada väljendeid nagu uus, esimene, tähenduslik, märgiline. 1990ndad olid pöörased sündmuste tummiselt olemuselt. Sündmuste kiires paisuvas tulvas kohtas ka vaat et iga päev midagi pöörast ning seda nii heas kui ka halvas tähenduses. Päev päevalt pööraste 1990ndate sündmustikku käsitlev raamat on järg augustis 2011 ilmunud kogumikule „20 aastat uut Eestit. 1. osa. Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised 1991, 1992.” Järgmisel aastal valmib kogumik „20 aastat uut Eestit.“ 3. osa.


Lisas Marge-Elin Roose 31.10.2012
Pane hinne:
Pikk teekond lähedale. Naapuriksi vapaa Viro

92. Pikk teekond lähedale. Naapuriksi vapaa Viro
Kulle Raig

Teos räägib sellest, kuidas Eesti ja Soome uuesti teineteise leidsid ning milline paistis meie taasiseseisvumine Soomest vaadatuna. Aeglane, kuid kindel kontaktide taastumine, uued lõuna ja põhja tee kulgejad, Eesti tõus laulvas revolutsioonis – kõik see moodustab raamatu sisu. Mida me teadsime teineteisest 1950. või 1960. aastatel ja sealt edasi? Kuidas info liikus ja kes olid need soomlased, kellel oli Eesti meeles ka siis, kui läbikäimine oli katkenud? Raamat üritab neile küsimustele vastata. Lennart Meri tegevus „eksiilvälisministeeriumis“ Mariankatul 1991. aasta augustis moodustab raamatus omaette peatüki, nagu ka pingeline ülesehitustöö – suursaatkonna taasloomine meie endises saatkonnahoones Kaivopuistos. Eestlastele peaks huvi pakkuma ka meie oma lähimineviku meenutamine, kahekümne aasta taguste sündmuste objektiivsusele püüdlev käsitlus. Raamatus on hulgaliselt varem avaldamata haruldasi fotosid. Originaali pealkiri: Pitkä matka lähelle. Naapuriksi vapaa Viro (Helsinki, 2011)


Lisas Marge-Elin Roose 22.10.2012
Pane hinne:
Mis on ühist Gilgamešil ja geeniuurimisel?

93. Mis on ühist Gilgamešil ja geeniuurimisel?
Reet Hiiemäe

Reet Hiiemäe koostatud ja tõlgitud artiklikogumik Mis on ühist Gilgamešil ja geeniuurimisel? Käsitlusi kultuurist ja usundist toob lugejani valiku uuemaid uurimusi, mille autoriteks on mainekad germaani folkloristid, ajaloolased ja etnoloogid. Autorid vaatlevad pärimuslike nähtuste avaldumist mitmetes sellistes kontekstides, mille puhul seotust vanema rahvausuga ei oskaks esmapilgul ehk oodatagi: majandus- ja ärimaailmas, meditsiinis, kohtudokumentides, erootilise alatooniga postkaartidel jne. Nii mõneski käsitluses lahatakse väljamõeldu ja tegelikkuse vahekordi ning inimeste kalduvust näha reaalelu sündmusi läbi ajastuomaste uskumuste filtri. Raamat laiendab lugeja kultuuri tajumise ja mõistmise võimalusi, pakkudes uudseid vaatenurki, paljastusi ja tõlgendusi teemadel, nagu: * prohvetlus kui elukutse traditsioonilistes kultuurides ja ärimaailmas, * ekstreemsete ilmastikunähtuste ja kliimamuutuste tõlgendamine läbi aegade, * traditsioonilised jutusü˛eed nn Nigeeria petukirjades, varjusurmajuhtumite kirjeldustes ja nüüdisaegses teadusajakirjanduses, * arvutimängu World of Warcraft ja muinasjutufilmi Shrek pärimuslik taust * kultuurilised hirmu-, ekstaasi- ja müstikafenomenid.


Lisas Marge-Elin Roose 22.10.2012
Pane hinne:
Isamaa tagatuba
10
2 hindajat

94. Isamaa tagatuba
Kalle Muuli

See on lugu Mart Laari esimese valitsuse tõusust ja langusest. Põnev ja paeluv nagu kogu too uskumatult dramaatiline ja värvikas ajastu. Kalle Muuli alustas tööd Postimehe esimese Tallinna korrespondendina aastal 1989. Ta on ajakirjanikuna kajastanud laulvat revolutsiooni ja Eesti riigi taassündi, kõiki neid murrangulisi sündmusi, kus maa ja rahva saatus rippus sageli juuksekarva otsas. Nüüd, 20 aastat hiljem kirjutab ta üliharuldastele dokumentidele ja poliitikute avameelsetele meenutustele tuginedes kaasahaarava loo sellest, mis tookord kirjutama jäi. Raamat heidab kirka valgusvihu Isamaa tagatuppa, Laari valitsuse poliitika keerdkäikudele ja skandaalidele. See on justkui järg autori omaaegsetele reportaazhidele, mis pakkusid kõneainet tervele Eestile.


Lisas Marge-Elin Roose 22.10.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Väga hea raamat, hästi kirjutatud ja väga erilisest ajast. Tasub kindlasti lugeda.”

29.11.2012 15:01 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Hitleri armee. Mehed, tehnika ja ülesehitus 1939-1945

95. Hitleri armee. Mehed, tehnika ja ülesehitus 1939-1945
David Stone

Põhjalik ja autoriteetne illustreeritud teatmeteos kõigile, kes otsivad asjatundlikku analüüsi Euroopa ühe kõige muljetavaldavama sõjaväe kohta. Raamatus on luubi alla võetud Hitleri armee – Wehrmachti – tõusu ja languse kõik peamised tahud aastatel 1933 kuni 1945, sealhulgas armee loomine, struktuur, vormid, relvad ja varustus, väljaõpe ja taktika. Teose teevad ainulaadseks ligi 300 algupärast illustratsiooni: arhiivifotod, plakatid, joonised, kaardid, tabelid ja skeemid ning mahukad lisad. David Stone on endine Briti jalaväeohvitser, kellest on pärast erruminekut 2002. aastal saanud tunnustatud sõjaajaloolane.


Lisas Marge-Elin Roose 19.10.2012
Pane hinne:
Tuna 3/2012

96. Tuna 3/2012
Jaan Ruus, Anu Mänd, Karsten Brüggemann, Meelis Maripuu, Valdur Ohmann, Aare Ermel

Tuna 3/2012 algab Jaan Ruusi artikliga Eesti filmist. Anu Mänd kirjutab surnud naiste mälestamisest hiliskeskaegsel Liivimaal, Karsten Brüggemann Issakovi raamatust venelastest Eestimaal. Jätkub Meelis Maripuu artikkel Eesti omavalitsusest Teise maailmasõja päevil. Valdur Ohmann kirjutab Vassili Rosladini kiviristist, Aare Ermel filmidiiva Ita Rina külaskäigust Tartusse jne. Fotonurgas on kaadreid Eesti filmidest. Ajakirjaga on kaasas DVD “Läbi kaamerasilma”, kus on valik kroonikakaadreid aastatest 1913-1938.


Lisas Marge-Elin Roose 18.10.2012
Pane hinne: