Magasiait ja magasivili
10
1 hindaja

85. Magasiait ja magasivili
Aimur Joandi

Eestimaal on palju pärandkultuuri väärtusi, nende hulgas 150 aasta vanuseid magasiaitu, mis nüüd on ümber ehitatud nägusateks toidukohtadeks, kultuurimajadeks jm. Viljamagasi idee tekkis rootsi aja lõpul ja viidi ellu sundkorras sada aastat hiljem, 1799. aasta keisri seaduse jõul. Lugeja saab põgusa ja sisutiheda ülevaate magasiaida ideest, miks need loodi, kuidas need abistasid talurahvast toimetulekul näljaga, tagades otsesõnu nende ellujäämise. Magasiait „toitis” mitmeid valallalaadikuid, vaestekassat jm. Magasiaida tegevus arendas vallarahvas ühtekuuluvustunnet ja usaldust, sillutades teed tulevasele ühistegevusele maal. Üksikasjalikke arhiiviandmeid on esitatud ajalooarhiivi säilikutest Kolga-Jaani, Olustvere, Sürgavere ja Vastemõisa ning Soosaare jt magasiaitade tegevuse kohta enam kui 160. aastat tagasi. Rohkesti leidub vallaametnike nimesid, nagu vallavanem, kirjutaja, kassapidaja, magaisaida osaleja, mõisapidaja jt. Sobiv igas eas lugejale, kes huvitub esivanemate elust ja olust, ka ühistegevuse ajaloost jpm.


Lisas Marge-Elin Roose 06.11.2012
Pane hinne:
Lood unustatud Tallinnast

86. Lood unustatud Tallinnast
Jaak Juske

See raamat kasvas välja Jaak Juske poolt internetis avaldatud lugudest ja fotodest, soovist tutvustada laiemale lugejaskonnale vanalinna ümbritsevate asumite kujunemislugu, muutumist ajas. Lugeja kutsutakse seitsmele omaaegsetest vanalinna väravatest alguse saavale üllatusterohkele jalutuskäigule. Alustatakse pikima retkega Viru väravast, liigutakse sadama poole ja lõpetatakse ringi kunagisest Karja väravast lähtuva matkaga. Eelkõige on keskendatud neile piirkondadele, mis said tõsiselt kannatada 1944. aasta märtsipommitamises ja on seetõttu kõige rohkem muutunud. Lisaks piirkonna faktirohkele ajaloole on eraldi lühemad lood sealsetest olulisematest ehitistest, tänavatest ja sündmustest. Iga loo juures on fotod, mis aitavad saada parema ettekujutuse kadunud linnaruumist. Paremaks orienteerumiseks kohati tundmatuseni muutunud linnaruumis on lisatud väljavõtted 1930. aasta linnaplaanist.


Lisas Marge-Elin Roose 05.11.2012
Pane hinne:
Subjektiivselt. Esinemised, artiklid, intervjuud 2002-2012

87. Subjektiivselt. Esinemised, artiklid, intervjuud 2002-2012
Mart Siiman

Need tekstid ei ole kirjutatud raamatu jaoks. Kokku on kogutud ja valik tehtud kümne aasta jooksul suulises ning kirjalikus kõnes ühe mehe või ühest mehest esitatud lugudest. Vaieldamatute puuduste kõrval võib selles eeliseidki märgata. Mehe enda katsete kõrval oma mõtteid korrastada üritavad tema siseilma tungida professionaalsed ajakirjanikud. Ja pilt saab selgem. Inimene võib avaneda mitte ainult endast rääkides, vaid ka teisi iseloomustades. Mõlemad tehnikad on raamatus esindatud. Pikem ajavahemik võimaldab suhtumisi ja hinnanguid paremini mõista kui hetkeemotsioonid. Aeg on raamatus tähtis. Tekkida võivate küsimuste puhul, miks just need inimesed, miks need eessõnad ja järelehüüded, miks need teemad, miks selline leebus või karmus, tuleb vaadata esitamis- või ilmumisaega.


Lisas Marge-Elin Roose 02.11.2012
Pane hinne:
Saada mulle vaid sõna. Lugu armastusest ja ellujäämisest Gulagis
10
2 hindajat

88. Saada mulle vaid sõna. Lugu armastusest ja ellujäämisest Gulagis
Orlando Figes

„Saada mulle vaid sõna“ on kahe moskvalase, Levi ja Svetlana erakordne armastuslugu. Olles sõja ning mehe Gulagi vangistuse ajal neliteist aastat lahus, püsisid nad teineteisele truud ja jätsid neist aegadest maha hämmastava armumonumendi: 1500 kirja aastatel, mil Lev võitles ellujäämise nimel ühes Stalini kõige kurikuulsamas sunnitöölaagris. Need tsenseerimata ja kaunid kirjad, mida smugeldasid laagrisse ja sealt välja vabad töötajad ja ametnikud, on rabavalt vahetud ning pakuvad meile võimaluse astuda sisse nende kahe inimese maailma. Svetlana kirjad on mälestusmärk katkematule lootusele, mida ta sõjajärgse Moskva argihalluses elus hoidis. Lev püüab oma õrnades ja hoolivates kirjades anda ühelt poolt Svetlanale jõudu, teisalt aga salvestada üksikasjalikult neid jubedaid tingimusi, millesse ta oli heidetud. Iga tema kiri oleks võinud jääda viimaseks. Orlando Figes jutustab Svetlana ja Levi lugu tähelepanuväärse sisseelamise ja soojusega, taastades samal ajal meisterlikult toda laiemat maailma, milles nende lugu meie ees järk-järgult avaneb. Levi ja Svetlana kirjavahetus kui ainus teadaolev tervikuna säilinud kogu, mis kirjeldab vahetult elu Stalini-aegses Gulagis, avardab meie ajaloopilti, ent sama haarav on lugu paarist, kes, olles ajaloosündmuste tõttu teineteisest kaugele paisatud, hoiavad ometi oma kiindumuse elus. Nagu see raamat siin näitab, võidavad isegi halvimail aegadel ja karmimais paigus ikkagi armastus, pühendumus ja lootus. Orlando Figes on Londoni ülikooli Birkbecki kolledži ajalooprofessor. Ta on kirjutanud Venemaa ajaloost seitse raamatut, sealhulgas ka eesti keeles ilmunud „Sosistajad. Eraelu Stalini Venemaal“ (2010) ja „Nataša tants“ (2003).


Lisas Marge-Elin Roose 02.11.2012
Pane hinne:
Eesti raudteeveeremi ajalugu. II osa.1918-1940 Eesti Vabariigi ajajärk

89. Eesti raudteeveeremi ajalugu. II osa.1918-1940 Eesti Vabariigi ajajärk
Jüri Loog

Arhiivimaterjalide põhjal koostatud ning rikkaliku fotomaterjaliga illustreeritud raamatus käsitletakse seni üldsusele vähetuntud materjale ja fakte Eesti tehnika- ja veonduse ajaloost. Raamat annab ajaloo- ja tehnikahuvilistele lugejatele erinevate skeemide ja jooniste vahendusel hea ülevaate tollal kogu Eestit katnud raudteevõrgustikust ning sellel liikunud raudteeveeremist. Raamatu esimene pool keskendub Eesti raudteevõrgu arengule ning tutvustab neid suurejoonelisi plaane, mis oli 1920. aastatel kavas hobutranspordi raudteevedudega asendamisel ellu viia. Teine pool raamatust on pühendatud Eesti Vabariigi ajajärgul töötanud raudteeveeremi kirjeldusele, samuti uute vedurite ja mootorvagunite ehitusele Eesti tehastes. Esitatud on ka andmed kõigi Eesti Raudtee vedurite kohta.


Lisas Marge-Elin Roose 01.11.2012
Pane hinne:
Rahvakalendri tähtpäevi. Eesti rahvakombed väikestele ja suurtele

90. Rahvakalendri tähtpäevi. Eesti rahvakombed väikestele ja suurtele
Christina Lään

Autor tutvustab rahvakalendri tähtpäevi ja meie esivanemate elukorraldust pühade eel ja ajal. Laulud, salmid ja mängud lisavad legendidele ja lühijuttudele mahlakust ja tegevusele hoogu. Jätkub põnevad ideid päevakohaseks meisterdamiseks. Iga peatüki lõpus saab pead murda mõistatuste lahendamisel. Raamatus leiavad käsitlemist: • mihklipäev • hingedeaeg • mardipäev • kadripäev • toomapäev • jõulud • küünlapäev • vastlapäev • lihavõtted • jüripäev • ristipäev • suvisted • jaanipäev • jaagupipäev • lauritsapäev • maarjapäevad Raamat pakub teadmisi ja põnevaid võimalusi kogu perele, õpetajatele ja mängujuhtidele – kõigile suurtele ja väikestele, keda huvitavad eesti rahvakombed.


Lisas Marge-Elin Roose 01.11.2012
Pane hinne: