Loe ka nõuandeid ja soovitusi, kuidas valida e-lugerit
RSS
Kõik Meelelahutus Raamatud Ajalugu ja poliitika
Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin

73. Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin
Aadu Must

lates 18. sajandist on Siberil arvestatav koht Eesti ja eestlaste ajaloos. Pärast Põhjasõda, kui Eesti ala oli langenud Vene tsaari võimu alla, hakkasid siin¬mail levima jutud külmast ja tühjast maast – Siberist. 18. sajandil kuuldi siin lugu¬sid Rootsi väes sõdinud sõjavangidest-karoliinidest, kes Siberis ära käinud või ka igaveseks sinna jäänud. 19. sajandi alguses sai Siberist eestlaste jaoks karm ja kuri paik, kuhu kohtud saatsid millegagi võimude hukkamõistu ärateeninud inimesi. Nii kõrtsis, mõisas, külas kui ka linnas sosistati, et Siberisse oli saadetud siitsamast kubermangudest pärit kõrgeid võimukandjaid, kes tsaarile kurja tahtnud teha, aga veel rohkem teati kohalike röövlite, mõrtsukate, hobusevaraste või lihtsalt eluga pahuksisse läinud talupoegade ärasaatmisest. Siber oli Venemaa vangla. Võibolla ka maailma lõpp, sest tagasi sealt ju tavaliselt ei tuldud. Siberist ja sinna saadetud eestlaste saatusest kirjutasid ajalehed, tolle paiga kuri kuma saadab meie perepä¬rimusi. Ent selle kõrval leiame lugusid nendestki, kes rändasid Siberisse heas loo¬tuses endale ja oma perele paremat elu rajada. Mõnele sai see retk tema edu-, teis¬tele kaduloo alguseks. Väga paljude kunagi oma kodu sunniviisil või vabatahtlikult Siberisse rajanud rahvuskaaslaste järglased elavad meie keskel ka täna. Siberi eest¬laste lugu on osa meie rahva ajaloost, aga ega me seda ju eriti põhjalikult ei tunne.


Lisas Marge-Elin Roose 28.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu 1840-1940

74. Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu 1840-1940
Heiki Pärdi

19. saj keskpaigast algas aeg, mil Eesti arenes traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. Ka elumaja ise muutus millekski palju enamaks kui lihtsalt peavarjuks – sellest sai üks tähtsamaid staatusesümboleid. Selles rohkete fotode ja joonistega illustreeritud raamatus vaatlebki Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi läbi elumaja arengu ka tolleaegses ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi.


Lisas Marge-Elin Roose 28.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Kirjad Siberist
9.0
1 hindaja

75. Kirjad Siberist
Silvi Korp

Raamatus kirjeldatakse ühe eesti pere käekäiku Eestimaa murrangulistes oludes aastatel 1939–1958. Noor pere rajas oma elu arvestades meie Eesti riigi kestma jäämist. Tulid Teine maailmasõda ja võõrvõimude okupatsioonid, mis tingisid inimeste elukäigu muutumise vastavalt võõrvõimude nõuetele. Eestit okupeeriv riik korraldas mobilisatsiooni ja Eesti noored mehed pidid minema võõrarmeesse. Vastaspoolel sõdinud riik vallutas meie maa ja mobiliseeris omakorda sõjaväkke need Eesti mehed, kes olid saanud armeeteenistusealiseks. Nii panid võõrvõimud meie mehed rindel võitlema üksteise vastu, kujunes vennatapusõda. Kui sõda lõppes, hakkas võitnud riik oma seaduste järgi kohut mõistma ja vastaspoolel sõdinud mehed pandi vangi ning nende pered – naised, lapsed, emad, isad – küüditati Siberisse. Osa tekstist põhineb autori pere Siberist koju saadetud kirjadel ajavahemikust 1949–1957. Kirjad on toodud ära ehedalt (ilma muutusteta kirjapildis). Need on originaalkirjad, mille autori pereliikmed kirjutasid kodumaale jäänud sugulastele. Autori isa vangistati ja ema kahe alaealise tütrega küüditati Siberisse 25. märtsil 1949 ning varandus võeti ära. Autori tädipoeg leidis kirjad peale oma ema surma 2010. aastal. Kirjade faktirohke materjal tolle aja olustiku kohta oli nii huvipakkuv, et sündis idee autentsete faktide põhjal kirjutada raamat ühe perekonna saatusest.


Lisas Marge-Elin Roose 26.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Eesti lemmiklaulude tekkelood. Sada laulu Karl August Hermannist kuni Rein Rannapini

76. Eesti lemmiklaulude tekkelood. Sada laulu Karl August Hermannist kuni Rein Rannapini
Valter Ojakäär

Igal laulul on oma tekkelugu. Valter Ojakäär on saanud eesti levilaulu käekäiku jälgida ligi kaheksa aastakümmet. Autoril ei olnud kerge teha lauluvalikut: mida võtta, mida jätta. Meie laulupärand on rikas, ent pole ju ühelgi laulul küljes lemmiku silti. Sada Eestis lauldavat üldtuntud laulu, mis sõelale jäid, on antud ajalises järjestuses, enne vanemad, siis uuemad. Alustuseks sobis Karl August Hermanni laul „Süda tuksub tuks-tuks-tuks”. Raamatus annab autor põneva ülevaate rahva lemmiklaulude kord sirgest, kord käänulisest teest rahva südamesse, ega pääse mööda ka isiklikest meenutustest. Heliloojate ja laulusõnade autorite tutvustus ei püüa saavutada teatmeteose kõikehõlmavust. Väikeseks mälutoeks on mõne takti pikkused noodinäited ja mõni rida laulusõnu.


Lisas Marge-Elin Roose 23.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Ajaloolised isikud Eesti ilukirjanduses
10
1 hindaja

77. Ajaloolised isikud Eesti ilukirjanduses
Karl Hein

Kas muistsel Sakala vanemal Lembitul oli ka tõepoolest poeg nimega Meelis? Millised Eduard Bornhöhe ajalooliste jutustuste peategelased olid päriselt olemas? Mis rahvusest oli Balthasar Russow? Milline eesti talupoeg sai Põhjasõja ajal tuntuks kõikjal üle Euroopa? Kas Timotheus von Bock oli tõesti hull? Kui palju on tõde ja kui palju väljamõeldist Eduard Vilde „Mahtra sõjas“ ja „Prohvet Maltsvetis“? Millega lõppesid Vargamäe Pearu ja Andrese omavahelised kemplemised? Kes olid koolidirektorid härra Maurus ja Wikman? Milline oli väikese Illimari lapsepõlv tegelikult? Mis sai Palamuse Tootsist, Teelest ja Arnost pärast kihelkonnakooli lõpetamist? Millised ajaloolised isikud esinevad Albert Kivikase romaanis „Nimed marmortahvlil“? Neile ja veel mitmetele küsimustele annab vastused käesolev raamat, uurides ajaloolisi tegelasi, kellest eesti ilukirjanduses on kõneldud. Raamatu kuueteistkümnes peatükis on põhjalikuma vaatluse all üle kahekümne teose ja üle neljakümne ajaloolise isiku.


Lisas Marge-Elin Roose 20.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Olnust olevatele. Martin Viirandi heliarhiivist

78. Olnust olevatele. Martin Viirandi heliarhiivist
Martin Viirand

Olen valmis saanud raamatu pealkirjaga “Olnust olevatele. Martin Viirandi heliarhiivist.” Olen teinud Eesti Raadios (praegu Eesti Rahvusringhääling) kultuurisaateid rohkem kui neli aastakümmet ja nüüd olen ERRi heliarhiivist välja valinud minu poolsada raadiovestlust meie juhtivate kultuuriinimestega. Näiteks Lennart Meri, Jaan Kross, Hando Runnel, Doris Kareva, Heinz Valk, Valter Ojakäär, Jüri Kuuskemaa jt. Iga jutuajamise juures foto. Näiteks Georg Meri meenutab tsaariaegset Tallinna Reaalkooli, Valter Ojakäär oma pikka eluteed ja sõprust Raimond Valgrega. Helmi Puur ja Heino Kiik heidavad pilgu käidud teele. Veljo Tormis ja Hirvo Surva räägivad loo ühest Ameerika üliõpilaste koorist, kes tänu nende õhutusele hakkas õppima eesti keelt ja laulma eesti laule. Heinz Valk kõneleb karikaturist Gorist, Enn Vetemaa Gustav Naanist jne. Või nagu on öeldud raamatu eessõnas, on kõik oma valdkonna esimese rea tegijad. Mõned nimed veel: Rein Taagepera, Peeter Olesk, Vahur Linnuste, Vello Salo, Enn Sarv, Asta Põldmäe, Gustav Ernesaks, Voldemar Miller, Hellar Grabbi ja paljud teised. Martin Viirand


Lisas Marge-Elin Roose 16.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus

Kuum teema

Folderit dokumendihaldus

Veebipõhine dokumendihaldussüsteem.

Loe arvustusi
http://www.folderit.com/et Folderit dokumendihaldus

Viimati lisatud

Tootegrupid

Uued arvustused

  1. 1Hapsal Dietrich: Ebameeldiv tunne
  2. 2Laulasmaa Spa: #puhkaeestis Hestia Hotel Laulasmaa Spa
  3. 3Vorwerk Kobold VR300: vr200
  4. 4SÜSI Grill & Chill: KOHUTAV
  5. 5Home4you: Kvaliteet

Nõuanded ja soovitused

Sisuturundus