- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
61.
Tõde Eestist
Edgar Savisaar
Raamatusse on koondatud publitsistika ja poliitika, filosoofia ja ajalugu ning ses on kirjas viimase 20 aasta kõige eredamad sündmused. Savisaare jaoks on kaheosalise teose näol tegu 14. ja 15. raamatuga.
Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
62.
Eesti uuema rahvalaulu kujunemine
Ingrid Rüütel
Käesolev teos on pühendatud ühele huvitavale, aga ühtlasi ka väga mitmetahulisele,keerukale ning seni peaaegu uurimata nähtusele eesti rahvalaulu ajaloos - üleminekule vanalt regivärsiliselt laulult uuele, nn lõppriimilisele rahvalaulule. Uuema rahvalaulu võidulepääs XIX saj.2.poolel ei tähendanud hoopiski üksnes rahvalaulu vormi muutumist. Me võime kõnelda murrangust kogu laulutraditsioonis, mis saatis murrangulisi sündmusi ajaloos ning sellega seotud muutusi rahva vaimses palges. Raamat tutvustab uuemate rahvalaulude varasemat kihistust, mida tuntakse seni väga vähe. Toimetanud: Kanni Labi Muusikatoimetaja: Tiiu Otsus Kujundus: Pille Niin Noodigraafika: Edna Tuvi
Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
63.
Piiskopi ja keisri kaitse all. Paldiski Nikolai kogudus 1769-2012
Merle Prass-Siim
Paldiski Nikolai koguduse ja kiriku ajalugu oli kuni viimase ajani uuritud väga vähe. Veel 2011 aasta lõpus oli võimalik kogu ajalugu võtta kokku kolme põhifaktiga: 1842. a ehitati Paldiskisse Nikolai nime kandev kirik. See suleti 1940. a seoses baaside lepinguga ning muudeti ohvitseride klubiks ja laoks. Kirik taasavati 1990. aastatel. Kuigi Paldiski linna ajaloo kohta on ilmunud suuremaid ja väiksemaid käsitlusi, on linna kirikuid puudutatud neis vaid ühe-kahe lausega. Ka Paldiski eluolu igakülgselt uurinud Lembit Odres (viimase ennesõjaaegse linnapea ning koguduse nõukogu esimehe poeg) on oma käsikirjas napisõnaline, viidates materjali vähesusele ja juhuslikkusele. Et kiriku aknad on kehvas seisus, tekkis õpetajal umbes aasta eest mõte anda välja raamat vanade ja uute fotodega pühakojast, et koguda raha akende korrastamiseks. Materjali kogumise käigus ilmnes aga üha uusi vihjeid koguduse ajaloo kohta. Otsing arhiivi infosüsteemis andis viiteid sadadele säilikutele ajalooarhiivis, riigiarhiivis, Tallinna linnaarhiivis ja muinsuskaitseameti arhiivis. Neile lisandusid materjalid EELK konsistooriumi ja koguduse enda arhiivist. Vastne raamat toetubki suures osas seni avaldamata arhiividokumentidele. Pildimaterjali hulgas on ainulaadseid jäädvustusi Paldiski koguduse ja kiriku taastamisest 20. sajandi viimasel kümnendil. Raamatu müügist laekuv tulu läheb kiriku akende restaureerimiseks. Joel Siim
Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
64.
Sporditähed 2012
Gunnar Press
Raamat võtab kokku 2012. spordiaasta säravamad sündmused. Raamatu koostaja on tuntud spordiajakirjanik Gunnar Press.
Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
65.
Pitka ja pitkapoisid - legendid või tõelisus?
Mati Mandel
Raamat jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Eestlaste katse Punaarmeele vastu hakata ebaõnnestus, sest poolte jõud olid ebavõrdsed. Eestlastel nappis nii relvastust ja laskemoona kui ka oskusi ning kompetentseid komandöre. Seetõttu vahetus Saksa okupatsioon uuesti Nõukogude okupatsiooniga. Johan Pitka ise jäi kadunuks. Admirali kaaslased ja üks osa tema üleskutsele vastanud noorukeid hukkusid lahingutes või hilisemates heitlustes julgeolekuorganitega, teine osa arreteeriti ja tegi läbi rasked laagriaastad. Paljude pitkapoiste, nagu ka admirali enda saatus on jäänud saladuseks. Vastupanu okupatsioonivõimudele näitas selgelt rahva enamuse soovi elada iseseisvas riigis. Vihjeks tulevikupüüdlustele oli ka tõsiasi, et vastupanu keskuse – Keila linnavalitsuse – majal lehvisid veel järgmisel päeval peale Punaarmee saabumist sinimustvalged lipud. Tuginedes uutele arhiiviallikatele ja kaasaegsete mälestustele püüab raamat võimalikult täpselt selgitada Pitka ja pitkapoiste eesmärke, tegevust ja saatust traagilisel 1944. ja järgnevatel aastatel.
Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
66.
Salauksed avanevad
Tõnu Õim
Kahekordne kirimale maailmameister Tõnu Õim kutsub selles raamatus lugejat kaasa teekonnale meie ärkamisaja seni vähetuntud radadele, teekaaslasteks kuue kuulsa baltisaksa aadlisuguvõsa (Amelung, von Bock, von Fick, von Lauw, von Lilienfeld ja von Manteuffel) nelja põlvkonna esindajad, kes Eestimaa arengus tähtsat rolli mängisid. XVIII sajandi algus... Tallinnas jäi pärast Põhjasõda elama vaid 2000 inimest, sestap kujunes Eestimaa majanduslikuks ja kultuuriliseks keskuseks Kesk-Eesti, eriti aga Põltsamaa–Võisiku–Tartu piirkond. Balti alade suurim tolleaegne tehastekompleks – Amelungide klaasimanufaktuurid – paiknes just Põltsamaa – Võisiku kandis. Loomulikult soosis majanduslik edu neid, kel rohkem või vähem sidemeid Venemaa keisrikojaga, ja mitmete eespoolmainitud väärikate härrasmeeste elu oligi tihedalt seotud toonaste Venemaa valitsejate omaga, kellest kõige olulisemat rolli Eestimaa jaoks mängis kindlasti Katariina Suur. Kuidas on see kõik seotud aga malega? Saate teada, kui avate käesoleva raamatu...
Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013