Loe ka nõuandeid ja soovitusi, kuidas valida e-lugerit
RSS
Kõik Meelelahutus Raamatud Ajalugu ja poliitika
Eelarve

49. Eelarve
Juku-Kalle Raid

Riigikogulane ja kirjanik Juku-Kalle Raid annab oma uues raamatus aimu, kuidas öötundidel riigikogu friigikoguks muutub. Lugeja saab absoluutse pildi, mis toimub meie parlamendis öötundidel venitamisistungite ajal. Kas see raamat on pööraselt kurb või kohutavalt naljakas, jääb iga lugeja välja mõelda. Kõik variandid võimalikud, nagu öeldakse. Juku-Kalle tulevärklikule teosele on kirjutanud kommentaarid Mart Laar, Mart Nutt ja Eiki Nestor ning pildid joonistanud Marek Strandberg.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Ali-Baba ja nelikümmend röövlit

50. Ali-Baba ja nelikümmend röövlit
Edgar Reimann, Elmar Emu Saarniit

Sarja METSAVENNA-ERI üheksas raamat ühendab endas kahe kunagise metsavenna lugusid nende lahinguteelt ja enda varjamise aastaist. Läbi aegade on nii sõjaväljal, metsas kui vanglais leidunud inimesi, kes isegi surmaohus suudavad säilitada optimismi ja heita nalja seal, kus tegelikult tuleks nutta. Just niisugused mehed olid ka „Ali-Baba ja tema nelikümmend röövlit“.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Johannes Soodla VR II/2, II/3 Relva -SSi kindral
7.8
5 hindajat

51. Johannes Soodla VR II/2, II/3 Relva -SSi kindral
Rauno Võsaste

Johannes Soodlat (1897–1965) võib pidada üheks eripalgelisima karjääriga Eesti sõjaväelaseks. Teenistuse jooksul tuli tal kanda erinevaid vorme tsaariarmee mundrist kuni Relva-SSi kindrali omani. Sinna vahele mahtus ka ainuke vabalt valitud vorm – Eesti sõjaväe munder. Raamat annab põhjaliku ülevaate Johannes Soodla sõjameheteest, kuid esitab haaravalt ka episoode tema eraelust, olgu selleks lapsepõlv Tartumaal või koolidirektoritegevus Itaalias. Lõbusaid ja ohvitserile ehk mittesobivaidki seiku leiame nii kolonel Soodla kui ka hilisema kindralinspektor Soodla teenistusest ja eraelust. Raamatus on kasutatud hulgaliselt arhiivimaterjale ja dokumente nii kodu- kui ka välismaalt. Johannes Soodla isikliku arhiivi materjalid, mida raamatu kirjutamisel on kasutatud ja millest mõned on avaldatud esmakordselt, aitavad täpsustada fakte tõsisema sõjaajaloohuvilise jaoks, aga teevad lugemise nauditavaks ka laiemale lugejaskonnale.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Nemad vabastasid isamaa. Kodavere kihelkond Vabadussõjas

52. Nemad vabastasid isamaa. Kodavere kihelkond Vabadussõjas
Uudo Jõgi

Hea lugeja, Sa hoiad käes raamatut, milles on kirjas ligi saja aasta tagused sündmused ja mis kajastab meie isade ning vanaisade võitlust Vabadussõjas. Üldistatud teemadel võib Vabadussõjast nüüdisajal juba teadmisi saada, hoopis teine asi on, kust saada teavet selle kohta, mis juhtus Vabadussõjas just sinu kodukohas, kes olid need mehed, kes relvaga käes läbi raskuste ja katsumuste tõid meile vabaduse, lugeda nende meeste mälestusi, hoomata loetust sõja aatelist hõngu. Raamatus on Kodavere kihelkonnast ja Vara vallast pärit, siin sündinud või elanud ning Vabadussõjas võidelnud meeste mälestused ja Peipsi ääres toimunud sõjasündmuste kirjeldus. Raamat koosneb neljast osast. Esimeses osas on avaldatud Vabadussõjas osalenud meeste mälestused ja kirjeldatud sündmusi, mis toimusid siin enne sõda ja sõja ajal. Teises osas on Vabadusristi kavaleride nimistud, nendele väljastatud tunnistuste andmed ja nende sooritatud kangelasteo kirjeldused, nende elukäikude ülevaade. Kolmandasse osasse on valdade järgi koondatud nende meeste nimed ja lühikesed elukäigud, kes võitlesid Vabadussõja rinnetel (nimistu ei ole täielik ja võib esineda puudusi, sest andmed on võetud kogumikust „Tartumaa talundid 1939“ ). Neljas osa käsitleb Vabadussõjas langenud võitlejate mälestusmärkide püstitamist eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel ja nende lõhkumist punavõimu poolt ning nende taastamist möödunud sajandi viimastel kümnenditel. Raamatu koostamisele aitasid nõu ja jõuga kaasa Margit Soieva, Tõnis Türna, Eha Uusen, Linda Mässo, Jaak Pihlak, Mati Straus, Vello Kurs ja Liia Harju Veionen. Nendele autori suurim tänu.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Voldemar Päts. Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente

53. Voldemar Päts. Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente
Voldemar Päts, Anne Velliste

Voldemar Päts sündis Olga ja Jakob Pätsi perre 1878. aastal neljanda lapsena vendade Nikolai, Konstantini ja Pauli järel. Temast nooremad olid Peeter ja Marianne. Voldemar Pätsist sai kunstnik ja kunstiõpetaja ning eesti kõrgemale kunstiharidusele aluse panija. Just tema oli Tallinna Kunsttööstuskooli – hilisema Riigi Kunsttööstuskooli – esimene direktor. Koos oma venna Konstantiniga oli ta otseselt seotud „Iseseisvuse manifesti“ väljakuulutamisega. V. Pätsil olid suured teened Vabadussõja-aegse Ühistöö keskjuhatuse esimehena, hiljem Eesti hariduselu kujundajana. Lugejal on harukordne võimalus saada osa tema lapsepõlve- ja noorusmälestustest, aga ta viiakse ka aega, mil sündis Eesti riik. 1944. a. sügisel oli Voldemar Päts vendadest ja õest ainus, kel õnnestus Nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt pääseda. Kogumikus leiab avaldamist see osa V. Pätsi arhiivist, mille tema järeltulijad võõrsil alles on hoidnud. Ja me saame lugeda ka tema neljandat põlve järeltulijast Steve Jürvetsonist. Voldemar Päts suri Kanadas Montrealis 1958. a. ja on maetud sealsele eesti kalmistule. Nüüd on ta jõudnud tagasi koju.


Lisas cantabile 18.02.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
20 Eesti tähtsamat lahingut

54. 20 Eesti tähtsamat lahingut
Mart Laar

Eesti on maa, mille pärast on ajaloos ägedalt heideldud. Nii pole imestada, et siin on löödud arvukalt lahinguid, mille tulemused on mõjutanud mitte üksnes Eesti, vaid kogu Läänemere piirkonna, vahel koguni laiemalt Euroopa saatust. 1219. aastal Lindanisa (Tallinna) all toimunud lahing andis legendi järgi Taani riigile tema lipu – Dannebrogi, mis on ühtlasi vanim teadaolev riigilipp maailmas. Kui Vene valitseja Ivan IV Julma väed kuudepikkuse asjata piiramise järel 16. märtsil 1571. aastal Tallinna müüride alt lahkusid, helistati kirikukellasid ja peeti tänujumalateenistusi kogu Saksa-Rooma impeeriumis. Rootsi noore kuninga ootamatu võit Narva all 1700. aastal lõi laineid kogu Euroopas, pannes koguni Voltaire’i Karl XII-le kiitust laulma. 1919. aastal sundis Eesti vägede vastupealetung kommunistliku Venemaa juhtkonda peatama oma Euroopa piiridele jõudnud üksuste edasitungi ning paiskama need eestlaste vastu, millega kukkus läbi Punaarmee esimene katse Euroopasse tungida. 1944. aastal oli Narva rinne siia koondatud jõudude kontsentratsiooni poolest kuumim koht kogu idarindel. Oleks Punaarmeel õnnestunud siit läbi murda, oleks see tähendanud ilmselt lõppu Soome vabadusele ning võimaldanud Stalinil üle Ida-Preisimaa juba 1944. aasta alguses Euroopasse tungida. Kui mitte maailma, siis vähemalt Euroopa ajalugu oleks sellisel juhul võinud kujuneda sootuks teistsuguseks. Valiku koostamisel üritas autor raamatusse paigutada suuremad ja kaotusterohkemad Eestis toimunud sõjalised kokkupõrked, jättes samas ruumi ka paarile kas suuremat sümboolset või poliitilist tähendust omavale lahingule, nagu näiteks Liivi Ordu viimasele väliheitlusele 1560. aastal. Raamat on varustatud hulga uute lahinguskeemidega ning seniavaldamata fotodega.


Lisas cantabile 18.02.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus

Kuum teema

Folderit dokumendihaldus

Veebipõhine dokumendihaldussüsteem.

Loe arvustusi
http://www.folderit.com/et Folderit dokumendihaldus

Viimati lisatud

Tootegrupid

Uued arvustused

  1. 1Hapsal Dietrich: Ebameeldiv tunne
  2. 2Laulasmaa Spa: #puhkaeestis Hestia Hotel Laulasmaa Spa
  3. 3Vorwerk Kobold VR300: vr200
  4. 4SÜSI Grill & Chill: KOHUTAV
  5. 5Home4you: Kvaliteet

Nõuanded ja soovitused

Sisuturundus