Ajalugu ja poliitika

Loe ka nõuandeid ja soovitusi, kuidas valida e-lugerit

RSS

Kõik Meelelahutus Raamatud Ajalugu ja poliitika

Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad

55. Sõda enne sõda. Nõukogude eriteenistuste tegevus Eestis kuni 1940.aastani
Reigo Rosenthal, Marko Tamming

2010. aastal ilmunud Reigo Rosenthali ja Marko Tammingu raamat „Sõda pärast rahu: Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920–1924” keskendus 1920. aastate esimesele poolele. Rosenthali / Tammingu uus raamat „Sõda enne sõda” jätkab sealt, kus eelmine raamat pooleli jäi, keskendudes eelkõige Nõukogude luureorganite Eesti Vabariigi vastasele tegevusele aastatel 1925–1940 ning Eesti vastuluure võitlusele Nõukogude luureteenistustega. Selle taustana juhitakse lugeja tähelepanu nii Nõukogude Liidus toimuvale kui ka laiemalt Euroopas neil aastatel asetleidnud dramaatilistele sündmustele. Raamatu esimene osa „Ida- ja Kesk-Euroopa maailmarevolutsiooni jalus: Nõukogude välispoliitika ideoloogilised alused ehk Molotovi-Ribbentropi pakti eellugu” (autor Marko Tamming) käsitleb tuntud teemat uudsest vaatenurgast. Teise osa, 2/3 raamatu kogumahust, moodustab Reigo Rosenthali ülipõnevalt kirjutatud „Luurajad ja spioonid: NSV Liidu agentuurluure Eestis 1920. aastate keskpaigast kuni 1940. aastani”. Käsitlus põhineb nii Eesti eriteenistuste poolt juureldud vastuluurejuhtumite materjalidel kui ka NSV Liidu luureorganite dokumentidel, mis leiduvad Eesti arhiivides (Vene arhiivides on vastavad materjalid uurijatele kättesaamatud). Raamatu lõpuosa (Marko Tamming) räägib nn „revolutsiooni lipukandjatest” ehk Eestimaa kontrrevolutsiooniga võitlemise komisjonist ja selle töö tagamaadest. Teos annab rohkele allikmaterjalile toetudes panoraamse pildi Eesti Vabariigist aastatel 1925–1940 ja on sellisena uudne ja vajalik raamat kõigile, kes tahavad teada tõde Eesti ajaloost.

Lisas cantabile 18.02.2013

Pane hinne:

Kirjuta arvustus

Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad

56. Eesti eest I osa. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. Revolutsioon ja okupatsioon 1917–1918
Leino Pahtma

Käesolev kogumik on uuendatud trükk 1927. aastal ilmunud raamatust “Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. I köide. Revolutsioon ja okupatsioon 1917–1918”. Seni põhjendamatult varju jäänud ajalooliselt hõrk, ülipõnevaid mälestusi sisaldav raamat, mis nõukogude ajal rangelt keelatud, sündis omal ajal toonase Eesti Ajakirjanikkude Liidu algatusel koguda ja anda välja mälestusi “meie iseseisvuse võitlusest selle 10-aastaseks juubeliks”. 85 aastat hiljem uuendatud trükki ette valmistades kärpisime omaaegsest kogumikust mõningaid mälestusi ruuminappuse pärast. Ent samaaegselt kärpimisega otsustasime lisada tänase lugeja jaoks toonaste sündmuste mõistmiseks selgitavaid kommentaare. Samuti esitasime iga mälestuste kirjutaja kohta eluloolised andmed. Ning et tegu pole pelgalt ühe vana raamatu kordustrükiga, andsime raamatule ka uue põhipealkirja “Eesti eest”.

Lisas cantabile 11.02.2013

Pane hinne:

Kirjuta arvustus

Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad

57. Eesti lätlased
Marjo Mela

Eestis elavaist vähemusrahvustest, näiteks venelastest, juutidest, sakslastest ja rootslastest on teada suhteliselt palju. Vanematest vähemusrahvustest on lätlased võrdlemisi vähe uuritud rahvusrühm ja seda eeskätt allikmaterjali nappuse tõttu. Lätlased on võrdlemisi nähtamatu vähemusrühm selleski mõttes, et nad on olnud nii-öelda tavalised inimesed, nende seas on olnud väga vähe erandlikke isiksusi,kellest oleks jäänud jälgi arhiividesse. Pealegi pole lätlased ka praktiliselt üldsegi rõhutanud oma rahvust või erilisust. Praeguse Läti ja Eesti piirialadel on olnud läti-eesti segaasustus aastasadu, Eesti poole ei ole ka suundunud ühtegi pikemaajalist migratsioonilainet. Piirialadel on kakskeelsus olnud päris tavaline vähemasti argisuhtlustasandil. Kauem Eestis elanud lätlased oskavad tavaliselt päris hästi eesti keelt. Lätlaste rahvustunne või -identiteet on siinmail olnud üsna nõrk, mida näitab tõsiasi, et lätlased loobusid rahvussekretärist, kes kaitses paljude teiste rahvusvähemuste huve 1920.– 1930. aastate Eestis. Eesti lätlaste positsioon on olnud enam-vähem võrdne Läti eestlaste omaga, kes samuti ei paistnud silma ega osalenud aktiivselt poliitikas.

Lisas cantabile 04.02.2013

Pane hinne:

Kirjuta arvustus

Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad

58. Eesti ajaloolised kõned
Maarja Keskpaik

„Eesti ajalooliste kõnede” koostamise eesmärk oli koguda ühtede kaante vahele olulisi mõtteid eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest viimase kahesaja aasta jooksul. Lisaks koondada kokku tähtsamad tekstid-dokumendid, mis kajastavad olulisi sündmusi Eesti riigi ajaloos. Ajaloolasena on autor tähele pannud, et küsimused, millega tegeletakse tänapäeval (näiteks haridusküsimused, ühiskondliku üksmeele leidmise vajalikkus, võimu ja vaimu ning rahva suhe, rahva tervis), on teemad, mis on aktuaalsed olnud juba viimased sada aastat või kerkinud taas esile viimaste aastate jooksul. Kõnede valikul on autor silmas pidanud, et raamatusse kaasatud tekstid raamistaksid Eesti ajaloo, annaksid edasi erinevate ajastute vaimu ning kõnetaksid lugejat ka käesolevas ajahetkes. Et lugejale avaneks võimalikult mitmekesine pilt, on kogumikku kaasatud haritlaste, poliitikute, EKP juhtide, dissidentide jt kõnesid-kirjutisi. Kogumikus leidub nii teada-tuntud, hästi unustatud vanu kui ka unustuse hõlma vajunud autoreid.

Lisas cantabile 04.02.2013

Pane hinne:

Kirjuta arvustus

9.0

1 hindaja

Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad

59. Mälestused
Ilmar Raamot

Eesti tuntud ühiskonnategelase Ilmar Raamoti (1900–1991) mälestused on hinnaline ja haarav omaeluloojutustus Eesti vabariigi kujunemise ja hävingu kontekstis, eriti väärtuslikeks võib pidada tema vahetuid tunnistusi vapside liikumisest ja 1934. aasta riigipöördest. Konkreetsemalt kajastab mälestuste esimene osa Raamoti õpinguid Tartu Reaalkoolis ja Tallinna Peetri Reaalkoolis, Vabadussõda, teenistust ohvitserina, õpinguid Tartu ülikoolis ja Berliini Põllumajandusülikoolis, tegutsemist Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate kogude peasekretärina. Mälestuste teine pool katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri läbi viidud riigipööre. Mälestused lõpevad 22. septembriga 1944, mil autor jõudis põgenikuna Eestist Saksamaale.Ilmar Raamoti mälestused ilmusid paguluses kahes köites: „Mälestused I“ (Vaba Eesti, 1975) ja „Mälestused II“ (Välis-Eesti & EMP, 1991), käesolevas väljaandes ilmuvad need ühtede kaante vahel esimest korda.

Lisas cantabile 29.01.2013

Pane hinne: