Minu Inglismaa
8.2
5 hindajat

43. Minu Inglismaa
Ann Alari

„Sandringhamis on kuninganna Elizabeth II maaeramu, mille valitsejaks on prints Philip. Nii kuninganna kui ka kogu kuninglik perekond – ligi kolmkümmend inimest – veedavad jõulupühi alati siin. Meile näidatakse vanu fotosid, kus perekonna keskel on printsess Diana koos väikeste printside Williami ja Harryga. Legendiks on saanud lugu Harryst. Täiskasvanute vestluses öeldi, et kuningannagi tuleb teejoomise ajaks kohale, mispeale küsinud Harry üllatunult, et kes see kuninganna on. Poisipõnnile selgitati, et vanaema ongi kuninganna.“


Lisas Loogik 29.02.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Hästi kirjutatud, kuid liiga palju matkateemat. Ma ei tea, kui oleksin huviline, siis oleks see ju vahva, aga kui see konkreetne kitsas valdkond erilist pinget ei paku, siis tundub seda kohe kuidagi liiga palju olevat.”

28.06.2012 18:01 - Kristi
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Minu Island
8.8
19 hindajat

44. Minu Island
Tarvo Nõmm


Lisas marias 06.06.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (3)

“Siiras ja mõnusalt karune lugu- üks mehisemaid sarjas. Ja kuigi nalja sai omajagu, mis on hiidlaseest autori puhul absoluutselt ootuspärane, siis tegelikult oli ka nukker... Natuke nagu eesti ehitajate elu Soomes...need edasi-tagasi lendamised, mured pere pärast (siia või sinna?), selle vahega, et Islandil suudavad vist olla küll vaid need välismaalased, kes seda maad armastama hakkavad.”

01.11.2011 12:05 - maarit
Hinnang arvustusele:
  +2   -0
Minu Jaapan 23 vaadet tõusva päikese maale
8.6
7 hindajat

45. Minu Jaapan 23 vaadet tõusva päikese maale
Maret Nukke

Jaapan on kindlasti üks neid kultuure, mille kohta olen kuulnud kõige erinevamaid ja vastuokslikumaid seisukohti, alates sellest, et jaapanlased on ühteaegu külalislahked ja ei võta võõraid omaks, kuni selleni, et Jaapanis elada on lihtne, kuid samal ajal ka raske. Olen mõelnud, et küllap see sõltub sellest, kellena ja mis positsioonis sa selles kultuuris toimid. Turistile näidatakse igas kultuuris seda, mis kohalike arvates on neis parim, ning mulle tundub, et Jaapan on vähemalt Aasia maade hulgas üks paremini müünud kultuure. Et turist liigub mööda ette antud trajektoori, millest ta tavaliselt keeleoskuse puudumise tõttu kardab kõrvale kalduda, satub ta vaid sinna, kuhu teda tahetakse suunata. Temalt ei oodata tülikat küsimust „Miks?”, sest teda huvitab reeglina ainult „Mis?”. Sestap ongi hea olla Jaapanis lihtsalt kultuuri uurija, kes kalli ja oodatud külalisena tuleb, küsib ja vaatab, andes kohalikule meelitavalt kõiketeadja rolli, ning lahkub õigel ajal ja viib enamasti oma teadmised endaga kaasa.


Lisas Kristell 02.12.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Mul on igati hea meel tõdeda, et Mareti raamat on jälle üks paremaid "Minu" seeria raamatuid. Mingil hetkel tundus, et sari käib päris maha, sest ilmus järjepanu teoseid inimestelt, kes kirjutada ei mõista, ent nüüd on taas üks tugev teos paika pandud.
On see Maret Nukke kirjutamise stiil või hoopis selle kauge ja mitmeti müstilise maa omapära, mis selle raamatu puhul nõnda võlub? Usun, et siin on mõlemat ja see ongi täiuslik kokteil -- hästi kirja pandud raamat sellest, mis tõepoolest ka huvitav on. Aitäh!”

02.12.2011 11:38 - Kristell
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Minu Jakuutia
8.0
1 hindaja

46. Minu Jakuutia
Aimar Ventsel

Siberi avarustes asuva Jakuutia olemasolu teadvustasin endale pioneerilaagri raamatukogust laenutatud Lennart Meri kõhnukesest raamatust „Laevapoisid rohelises ookeanis”. Sellest hetkest olen alateadlikult soovinud sinna sõita – ja sõitnudki. Algul teadlase ja Siberi-uurijana, üha rohkem aga inimese- ja Siberi-armastajana. Tavakujutluses tähendab Siber lund, põhjapõtru, otsatut tühjust ja karmi pakast. Tegelikult on Siber ka Venemaa olulisim tööstuspiirkond suurte linnade ning huugavate tehastega. Siin raamatus tulebki rohkem juttu minu elust Jakuutia linnades, peamiselt Jakutskis. Võtan lugeja kaasa põhjapolaarjoonetagustesse ööklubidesse ning räägin, kuidas seal muusikat tehakse ja kuidas ma sinna DJ-ks sattusin. Siberi klubidest ja noorte elust teatakse vähe, kuigi enamik inimesi elab seal just linnades ja need on väga huvitavad. Eks lugege ise!


Lisas cantabile 20.05.2013
Pane hinne:
Minu Jamaica. Pole probleemi!
5.8
6 hindajat

47. Minu Jamaica. Pole probleemi!
Tarrvi Laamann

See raamat sinu käes, hea lugeja, on teekond Jamaicale – saarele, millest unistasin kogu oma lapsepõlve ning kuhu hiljem saatuse tahtel korduvalt sattunud olen. Sealne kultuur ja eriti reggae-muusika on oluliselt mõjutanud mind kui kunstnikku ja DJd. Esimest korda läksin Jamaicale 1999. aastal, olen seal käinud viis korda ja elanud umbes viis kuud. Arvan, et see on just paras emotsioonide ja kogemuste pagas, mida teiega raamatulehekülgedel sõnas ja pildis jagada. Olen nii üksi, naise Tiina, tütre Cassandra, venna ja paljude seal kohatud tuttavate ja sõpradega sattunud omajagu seiklustesse ja annan endast parima, et ka teie neist võimalikult palju osa saaksite. Selleks, et minna maailma avastama, peab lihtsalt ära minema, ja ehk aitab minu raamat sihtkohta leida.


Lisas cantabile 29.01.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Jamaikat jäi veidi väheks, aga autori enda tegemiste kohta sai küll palju teada.”

22.05.2013 07:57 - Kristi
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Minu Kairo. Kakofoonia Niiluse kallastel
7.0
3 hindajat

48. Minu Kairo. Kakofoonia Niiluse kallastel
Saale Fischer

Egiptus ahvatleb turiste igikestva päikesepaiste ning püramiididega. Kõrberiigi pealinn Kairo oma 20miljonilise elanikkonnaga on aga parasjagu nii suur, kirev ja võimalusterohke, et pakub läbi paksu sudu paistva päikese ka ridamisi muid ahvatlusi: kulinaarseid, kultuurilisi ja karjäärilisi. Minu abikaasat ahvatles töö Kairo Saksa ülikooli juures, mind võimalus kolida vaikselt suikuvast Saksa kolkalinnast pulbitsevasse maailmametropoli. Peale esimest suurt ehmatust ning otse silme ees terendavat igavusesurma osutus Kairo kokkuvõttes heldeks võõrustajaks: huvitavate sündmuste jadal ei paistnud lõppu tulevat, neist kõige põrutavam oli kahtlemata sattumine araabia kevade keskmesse. Kahe ja poole aastasele ajateljele mahtus veel kõvasti action’it alates meie kolmanda lapse sünnist Niiluses asuval Manyali saarel, lõpetades Saksa kiriku kolihunnikust leitud klavessiini elustamise või Eesti laste laulu- ja mänguringi vedamisega.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne: