- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
37.
Minu Eesti 1. osa
Justin Petrone
New Yorgist pärit Justin Petrone kirjutab, kuidas ta Eesti eluga harjuda püüab.
Inglise keelest tõlkinud Raivo Hool
352 lk
Petrone Print 2009
Lisas Seersant 26.04.2010
“Armastusromaanide kirjutajana võiks see autor kätt küll proovida, usun koguni meeletusse edusse:) ”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
38.
Minu Eesti 2
Justin Petrone
Minu Eesti - Mida sa tahad? II osa. Tõlkinud: Raivo Hool.
Lisas Halgur
“Üks asi, mis raamatu puhul silma jääb, on see, et ma ei saanud üldse aru, kust see algas ja kuidas kulges. Ühel hetkel hakkas nagu peale ja siis juhtus suvalisi asju suvalistes kohtades ja suvalistel aegadel, aga ometi olid mingid loomulikud üleminekud. Loomulikud, aga mitte loogilised. Oli üks aeg ja üks koht ja üks mõte, siis korraga hoopis teine aeg ja koht ja mõte. Püüdsin aru saada, kuidas me (kirjanik ja lugeja, eks mina) nüüd siia uude situatsiooni sattusime, aga ei suutnud kunagi meenutada. See tähendab, üleminekud ei olnud minu meelest loogilised, aga ometi olid need loomulikud, sest muidu oleks need hüpped tugevalt häirinud. Selles osas on tegemist küll hästi kirjutatud looga.
Võrreldes eelmise osaga on raamat seekord rohkem sisekaemuslik, kuid Eesti ajaloost räägitakse tegelikult ka üsna palju. Epp paistab kõige taustalugusid hästi teadvat või kirjutab Justin lihtsalt Eesti ajaloo õpetlikud lõigud läbi Epu suu. Enamus eestlasi kindlasti nii palju Eesti ajaloost ja kõiksugustest taustalugudest ei teagi, nii et üldhariv küll.
Kellele see raamat huvitav võiks olla? Raske öelda. Ma ei usu, et mõnele välismaalasele, või siis ainult neile paarikümnele, kes Eestisse elama on jäänud. Eestlastele, kogu publikule, see raamat midagi nii universaalset huvitavat ei paku.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
39.
Minu Gruusia: Elu nagu mägitee
Dagmar Raudam
Autor: Tulevase magamistoa aknast avanev hommikune vaatepilt lööb tummaks. Lillakasmustad viinamarjakobarad punakuldses koiduvalguses ning taevasse kõrguv küpressiteravik sinetavate mägede taustal olid jäänudkorterit tutvustavas meilis mainimata. Tajun äkki, et kogu see aeg on väljast kostnud tsikaadide kõrvulukustav saagimine. Sellest saabki siin maal mu lemmikhelin. Kas ma juba mainisin, et õhk on sume kui samet, sõna otseses mõttes? Minu peaaegu juhuslikust viisasekretäriks kandideerimisest Eesti välisministeeriumis sai alguse lühike, kuid ülimalt intensiivne ja armsatest hetkedest tulvil eluperiood Gruusias – maal, mis kinkis mulle otsekui teise lapsepõlve.
Lisas walter 17.09.2010
“Autor suutis Gruusia kui maa ja sealsed inimesed minuni tuua ja sümpaatseks teha. Loos oli tunda emotsiooni ja autori isiklikku armastust maa ja rahva vastu, kuidagi armas ja kirglik oli... ”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
40.
Minu Guatemala
Kaja Kahu
„Minu Guatemala“ autorist Kaja Kahust saab kauges Kesk-Ameerika riigis koduperenaine abikaasa Juhani töökohustuste tõttu. Mehe positsioon rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja Guatemala kõrge kuritegevus seavad paika turvanõuded ka ülejäänud perekonnale – kaks aastat igapäevaelu, olgu selleks siis keeletunnid, turul- või kohvikuskäigud, möödub ihukaitsjate tiiva all. Esialgsest võõristusest ülesaanuna naudib autor elu uuel kodumaal ja sellele ajale tagasi vaadates peab neid aastaid elu parimateks.
Lisas Aff 23.03.2011
“Natuke naiivsevõitu mõjus, muidu kena lugemine eksootilise ja tõenäoliselt kättesaamatuks jääva riigi kohta.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
41.
Minu Haiti: Ellujääja
Tarmo Jõeveer
Autor -- „Akna taga sajab alla tume tsemendi- ja rusupilv, millele järgneb vali mürin. Järsku on kõik kottpime, tunnen, kuidas mingi suur mass mind kusagile alla tühimikku surub. „See ongi nüüd lõpp!” jõuan mõelda, kui järsku mürin vaibub ja minu kukkumine peatub.” Haiti – maa, mis seal veedetud aja jooksul näitas mulle oma erinevaid palgeid ning oleks mind napilt igaveseks endale jätnud. 12. jaanuaril 2010 toimus Port-au-Prince’is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid minu sõbrad ja kolleegid ÜROst. Haiti – maa, kus algas minu uus elu.
Lisas Grinder 17.06.2011
“Raamatuna jäi kuidagi nõrgaks, kuid sündmus ise ja Tarmo katsumused on kahtlemata tähelepanuväärsed, senini tuleb kananahk ihule, kui kusagil näidatakse seda rusude alt tulemise klippi või pilte.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
42.
Minu India
Eeva Kaun
“See on absurdne, saate aru, absurdne,” hakkan ma kurjaks saama. On ju igati mõistlik vihastada, kui sind aetakse bussist välja keset ööd, et siis see buss India valitsuse vastase protesti märgiks kummuli keerata. Ja mida teeb mu kuulajaskond, bussitäis kaameli- ja kitsekasvatajaid? Nad vangutavad ainult pead. “See on India, madam.” Ütleja hoiab süles kahte kana. Indias reisides varitseb meid üks suur oht, see on oht üle mõelda. Targem on üldse mitte mõelda, või kui, siis ainult südamega. See on ainus viis üle elada töö India kontoris, mister ja madam Singhid, pidev maine üle muretsemine, kriket, Mysore´i kuningas ja kõik need tassid seda neetud chaid. Kui keegi oleks mulle varem öelnud, et kellegi surm võib olla millegi algus, oleksin ma öelnud: “Lauslollus.” Ehk oleksin pidanud kuulama oma mõistuse häält ja Indiasse mitte tagasi minema. Aga millegipärast läksin, seekord palgatööle. Oli lämbe oktoobrikuu 2010, mussoon oli äsja lõppenud ja ma asusin ametisse üleriikliku ajakirja fotograafina.
Lisas Marge-Elin Roose 12.09.2012
“Selle raamatu puhul saab määravaks, kas lugeja istub autori stiil või mitte. Mulle sobis, selline mõnusalt humoorikas ja omajagu värvikas jutustajaroll oli võetud.”